Eestlased Bowie linna Sõdades Langenute Mälestuspäeva paraadil. Vas.: Priit Vesilind, Jyri Erik Kork, Tiina Ets ja Jeff Zelek.
Eesti rahvariietes ja sini-must-valgeid lippe kandvad paraadilised olid järjekorras kiilutud Marylandi osariigi esindajatekoja kandidaadi Shukoor Ahmed’i 50-liikmelise toetajaskonna ja valju trummpõrina saatel vonkleva hiina lohe vahele. Nende ees ülisuurt Bowie Rahvusvahelise Festivali plakatit kandvad daamid olid riietunud ukraina rahvarõivastesse, kuigi kumbki neist polnud ukrainlane.
Paraadi vaatajaskonna reaktsioon oli sageli veider, aga samas ka südamlik. Kord ruttas teele eestlaste käsi suruma panamalane, hõigates „Latvia, jaa-jaa! Venemaa! Ja mis veel? Armastan teid kõiki!“ Rühma jõudes tribüüni ette hakkasid Vesilind ja Ets keerutama ekspromptset valssi, mille peale paraadi teadustaja valjuhääldi kaudu kuulutas: „Mu daamid ja härrad, see võib olla ainus kord, kui näete eestlasi tantsimas hiina trummilööjate rütmide saatel!”
Ainukesed teised eestlased, kellega grupp paraadimarsruudil kokku puutus, olid Bowie elanikud Ado ja Kay Valge, nendelgi olid käes Eesti lipud. Paraadil osalenud Eesti esindajad olidki enne paraadi kogunenud Valgete kodusse ja neile pakuti pärast paraadi seal kerget einet. Eesti oli ainuke, kes oli selles paraadis esindatud riigina. See ehk tõestab, et USA eestlased võivad küll olla oma isamaasse kiindunud, aga samas hoiavad nad aus Ameerika langenud sõjaväeteenistujate mälestust ja on jätkuvalt tänulikud nende toodud ohvrite eest.
(Tõlkinud Tiina Ets)