www.DELFI.ee Rootsi eestlaste liidu esinduskogu taotleb eesti keelele Rootsis vähemuskeele staatust, sest kogu hinnangul vastab eesti keel igati Rootsis vähemuskeelele kehtivatele nõuetele.
Esinduskogu nimel esitas professor Raimo Raag Rootsi integratsiooni ja võrdõiguslikkuse ministrile Nyamko Sabunile taotluskirja pika põhjendusega, kuidas eestlased ja eesti keel vastavad igati vähemusrahvuse ja vähemuskeelte nõuetele, teatas Rootsi eestlaste liidu liige Sirle Sööt Delfile.
Rootsis on Söödi teatel vähemuskeelele kolm tingimust: tegemist peab olema keele, mitte murdega; seda keelt on Rootsis järjepidevalt rääkinud vähemalt kolm põlvkonda, ehk keel peab olema olnud pidevas kasutuses umbes sada aastat ning et keele rääkijad ise soovivad, et keel saaks vähemuskeele staatuse.
“Eesti keel vastab praegu kindlasti kahele nõudele: esiteks pole see rootsi keele murre, teiseks on professor Raimo Raag oma uurimustes kindlaks teinud, et eestlasi on elanud Rootsis hoopis kauem kui 100 aastat. Kolmandat nõuet — keele rääkijate oma soovi — loodame täita kõige lähemal ajal, saates Rootsis elavaile eestlastele ja eesti juurtega inimestele välja küsitluse, paludes nende toetust. Selle aktsiooniga loodame Rootsis registreerida vähemalt 4000-5000 eesti keele rääkijat,” selgitas Sööt.
Eesti keele vähemuskeeleks tunnistamine tagab Rootsis koolides eesti keele õppe 1-2 tundi nädalas isegi juhul, kui õpilasi ei ole rohkem kui üks ja eesti keel ei ole kodukeel; eesti keele uurimise ja õpetamise vähemalt ühe rootsi kõrgkooli juures ja kultuuriürituste toetamise.
