Priit Simson

Küsitlus näitab, et eestlane usub elujärje paranemisse rohkem kui keskmine eurooplane.

Eestlaste usku paremasse tulevikku kammitsevad keskmisest visam euroskepsis ja pea silmatorkavaim võhiklus euroteemade suhtes.

Kuigi pessimism on laialdane nii Eestis kui kogu Euroopas, usub eestlastest 25 protsenti, et nende elu tervikuna läheb aasta jooksul paremaks, väidab siin üleliidulise Eurobaromeetri küsitluse korraldanud uuringufirma Saar Poll.

Uudse tõigana tõi Saar Polli juhataja Andrus Saar välja maainimeste suurema optimismi.

“Maaelu on stabiliseerunud ja inimeste ootused Euroopa Liidu suhtes on väga optimistlikud. Nad usuvad, et saavad sealt raha ja toetust,” summeeris Saar Polli juhataja Andrus Saar küsitluse tulemusi.

Samas viitas ta, et kui ülejäänud liikmesmaades vaadeldakse EL-i mõju põllumajandusele tumedamas valguses, siis Eesti elanikud on siin silmatorkavad optimistid. Saare sõnul näitab uuring ka Eesti elanike väga vähest teadlikkust Euroopa Liidust.




“Kui inimeselt küsitakse, kui palju ta saab aru Euroopa Liidu funktsioneerimisest, siis tervelt 47 protsenti vastab, et mitte mõhkugi,” nentis ta.

Helge tulevik kogu Eestile

Eesti majandusliku seisu paranemisse uskus neljandik elanikke, kuid oma leibkonna elu paranemisse uskus paar protsenti vähem.

Seega on siinsete elanike usk majanduslikku edasiminekusse lähitulevikus märksa tugevam kui Euroopa Liidu uutes liikmesmaades üldiselt, kus paremat elu uskus ainult 15 protsenti küsitletutest.

Kuid samas on numbreid, mis teevad selle pildi vähem üheseks. Neid, kes uskusid Eestis elu halvenemisse, oli 23 protsenti, ja konkreetselt oma leibkonna elu halvenemist uskus üle veerandi Eesti elanikest.

Eestlase põhilised hirmud Euroopas seonduvad hinna-tõusu ja ka kuritegevuse kasvuga, paljud elanikud jäävad Euroopa mõistes silmatorkavalt skeptiliseks ja Euroopa ühisraha euro suhtes.

Märkmed: