Bibliograafia Klubi huvitav ja sisutihe pärastlõuna

Sügiskullasel pühapäeval, 1. novembril, toimus Tartu College’is Bibliograafia Klubi korraldusel ajakohane üritus, kus luubi alla võeti meie kogukonna ees seisev monumentaalne küsimus — kuidas toimida muutuvas maailmas. Kõnelejateks olid kutsutud Toronto eesti kogukonna juhtivad tegelased ja arvamusliidrid, samuti üliõpilane Elli Kipper Toronto Ülikoolist. Huvi nii olulise teema vastu tõi kohale saalitäie rahvast. Ettekannetest koorusid märksõnad nagu majanduslik toimetulek, põlvkondade vahetus, muutuv ja kahanev ühiskond, tulevikusuunad, side Eestiga....

Minevikuhõngulise näituse olid kokku pannud Bibliograafia Klubi liikmed Juta Ilves ja Ester Paomees. See andis linnulennulise ülevaate mitmepalgelistest eestlaste ettevõtmistest ja saavutustest, näiteks eesti arhitektide ehitised, kunagiste eesti ettevõtete reklaamid (Tralla, Poko, Rooneem...), Ehatares toimunud ürituste kavad jne. Tutvumiseks oli välja pandud materjale ja albumeid Estodest, gaidide ja skautide elu peegeldavaid raamatuid, Eesti Maja ja Tartu College’i ning kirikute tegevust kajastavaid trükiseid jne.


Klubi liikmete poolt annetatud loteriivõitudega kaetud laud meelitas õnne proovima. Ürituse peaorganisaator, kava koostaja ja teadustaja oli ka seekord väsimatu Aino Müllerbeck. Avasõna oli aupeakonsulil.

Laas Leivat, aupeakonsul. Hr. Leivat anlüüsis, miks on meie kogukonna säilimine elujõulise ühiskonnana tähtis. Meid on vaja Eestile, sest saatkonnad ja konsulaadid ei suuda üksinda ajada eesti asja. Kui oleme tugevad, saame mõjutada Kanada poliitikute arvamusi, nagu seda teevad teised rahvusgrupid. Praegu kasvab peale kolmas generatsioon, kelle suhted Eestiga on teistsugused kui vanemal generatsioonil. Ta esitas intrigeeriva küsimuse — kui hea keeleoskus on meie poolt aktsepteeritav? Eesti riik aitab meie kogukonda, näiteks õpikute ja keelelaagrite kaudu, kuid me ei saa jääda sõltuvaks kodumaast. On vaja tugevat majanduslikku alust, kuid kahjuks on annetused drastiliselt langenud. Üllatav oli kuulda, et eestlaste arv Kanadas on kahe viimase rahvaloenduse vahel kasvanud 2,5 tuhande võrra. Konsulaadis on käinud palju uusi eestlasi, kes pole varem meie ühiskonnas olnud. Neid tuleks rakendada ja kaasa tõmmata. Ta lõpetas ja soovis edu foorumile.

Teadustajalt kuulsime, et järgnevad esinejad on alfabeetilises järjekorras.

Lia Hess, Eesti Sihtkapital Kanadas esinaine. Pr. Hessi lähenemine meie kogukonna tulevikule oli pragmaatiline ja praktiline. Ettekanne vaatas rõhutatult tulevikku, tuues esile selle keerukaid väljakutseid, mis tingitud ühiskonnas toimuvaist muutustest. Tuleb leida, mis töötab ja mis mitte. Mis on vajalik, mis kasulik, mis koorem, mis ajaviide. Meie kohustus on säilitada tulevastele põlvedele eesti ühiskond Torontos. Me ei saavuta seda, ilma et tõmbaksime kaasa noori ning eemalejäänud eestlasi ja kindlasti ka hiljuti Eestist tulnuid.

Tähtis on, mida suudab pakkuda eesti ühiskond meile ja ka kanadalastele. Tegijad peame olema meie ise. Meie juured on siin ja enamus meist jääb siia elama. Tuleb austada vanema põlvkonna panust ja tundma õppida selle pärandit, kuid leida uusi võimalusi ja ideesid, kuidas minna edasi. Tuleb näha ja hinnata meie ühiskonna omapära ja seda rahvustunnet, mis on meile omane. Pole küsimus, kas jääme püsima, vaid kui suureks me kasvame ja kui tugeva silla ehitame kodumaaga, sest vaatamata elukohale oleme ÜKS EESTI RAHVAS.

Torontos tegutseb umbes 100 eesti organisatsiooni, keda juhivad vabatahtlikud. Me ei jõua igale poole. Ta tegi ettepaneku organisatsioone koondada, jättes alles need, mis on kasulikud ühiskonnale. Ajada asju ratsionaalsemalt, kasutades moodsat tehnoloogiat. Teha rohkem ühisüritusi. Tohutu suur tähtsus on informatsiooni levitamisel igale vanusele sobiva meedia kaudu.

Viimase aja uued üritused nagu Estdocs, golfiturniirid, JK Jazz ja osalemised Eesti laulupidudel on aidanud kaasa haarata noori, tuua tagasi eemalejäänud eestlasi, tutvustada meie kultuuri kanadalastele ning tihendada sõprussidemeid Eestiga. Kodumaa külastused on andnud noortele uut rahvustunnet ja arendanud nende keeleoskust.

Kõneleja vaatles Toronto eesti ühiskonda kolmes erinevas vanusegrupis, kel igal erinevad informatsiooni saamise vajadused, erinev eesti keele oskus, erinev majanduslik võimalus annetuste tegemiseks. Suhtlemine igale omases ja vastuvõetavas vormis on aeganõudev ja kulukas. Vanem põlvkond, kes on nüüd 70-aastased ja vanemad, tellivad ja loevad eesti lehte, enamusel pole internetti, paljud ei jõua osa võtta üritustest, räägivad eesti keelt ja on suurimad rahalised toetajad. 40-60-aastased — võibolla pooltel käib eesti leht, neil on e-post ja internet, neid huvitab, mis toimub Eestis, nende valikkeel on inglise keel, kuid suhtlevad hästi ka eesti keeles. Neil on vähe aega ja tulevad üritustele ainult siis, kui need pakuvad huvi. 20-30-aastased — mõnel üksikul käib eesti leht, kõik on interneti peal, valikkeel on inglise keel, võtavad osa eesti koolist, korporatsioonidest, skautlusest ja gaidlusest. Nemad on meie tulevik ja nendega tuleb hoida kontakti.

Pika kõne lõpus jäi kõlama mõte — kui oleme veendunud, et oleme osa Eestist ja Eesti on osa meist, siis on meie tegevusel alati mõte ja me rikastame sellega ka Eesti riiki ja kindlustame, et meie keel ja kultuur säiluks.

Elli Kipper, üliõpilane. Elli oli noorim kõneleja. Ta on aktiivne eesti ühiskonnas, baptisti koguduses ja muusika alal, õpib Toronto Ülikoolis ja taotleb magistrikraadi. Ta vaatas eesti ühiskonda eduka kooli seisukohalt, tuues esile, et nii nagu kooli edukuseks on vajalik õpetajate toetav õhkkond, vanemate mõjutus ja tugevad juhid, käib sama ka ühiskonna kohta. Ta tõi näiteks baptisti koguduse, kus segaabielulised on teretulnud ja nende jaoks kasutatakse sünkroontõlget, et hõlbustada arusaamist. Kui lastevanemad toovad lapsi koolidesse, kooriharjutustele ja muudele üritustele, näitab see vanemate toetust. Tugevad juhid kirikutes, skautluses jm. saavad teha palju noorema generatsiooni kaasatõmbamiseks eesti ühiskonda. Siis me püsime ja oleme edukad.

Elmar Tampõld, Tartu College’i president emeritus. Kõne pealkiri oli „Sisu ja koor – või vastupidi“, mis vihjab ühele vanale ütlusele, et „jutt on see kooruke ja õpetus on see iva“. Ettekanne oli minevikku tagasivaatav ja tulevikku suunduv filosoofiline mõtiskelu, mis sisaldas tähendusrikkaid metafoore ja kirjanduslikke vihjeid. Siin lühidalt mõned olulisemad mõtted ja tsitaadid.

Esimene, põgenike põlvkond, rajas Torontos mitmeid ühiskondlikke kinnisvarasid, mis püsivad tänaseni, kuid vajavad uuendamist. „Meil on klaverifond, katusefondi meil ei ole.“ Noorem põlvkond ei ole teinud püsivaid kapitalipaigutusi... „Vihma ei sadanud, kui Noa hakkas laeva ehitama.“ Kogukonna heaolu nõuab tasakaalukat ja terviklikku lähenemist. Kultuuri viljelemise kõrvalt ei tohi unustada majandust. „Ilutuli põleb niikaua, kui on meil tuba, kuhu tuleme.“ Kas jääme püsima? „Alalisuseni jõudsime õppetooli loomisega ja ka VEMU’l on alalisuse hõngu.“ „Väliseesti püsib üle aja, kui suudame hoida oma kojad ja kokkutulemiskohad.“

Targad ja sügavad mõtted inimeselt, kes oma majandusliku ettenägelikkuse ja tarkusega on andnud meile Tartu College’i, kus seegi üritus toimus.

Jaan Meri, Tartu College’i president. Hr. Meri teema vastu oli suur huvi – kuidas areneb Tartu College’i arhiivi ehitus. Ta näitas suurel ekraanil diapositiive ehituse käigust ja kapitali kuludest. Ehitus kulgeb kolmes faasis. Esimene faas valmib 2010.a. Ehituse kulu 2,1 miljonit dollarit. Arhiivikorrus, 7000 ruutjalga, valmib veebruaris. On palgatud peaarhivaar Eestist, Piret Noorhani, kes alustab tööd 9. nov. VEMU ehitusluba on olemas. Selle eelarve on 5,5 milj. On saadetud taotlus Economic Stimulus Fondile 3,8 milj. toetuse saamiseks, millele pole veel vastust. Eesti kogukonna toetus on teretulnud.

Pärast lühikest vaheaega jätkusid kõned.

Dr. Andres Taul, peapiiskop. Kuulsime ülevaadet E.E.L.K. koguduste olukorrast suuremates eestlaste keskustes. Üldse on praegu 47 aktiivset eesti kogudust väljaspool Eestit. Toronto kirikud ja kogudused on elujõulised. Kanadas on veel kogudused Hamiltonis, Montrealis ja Vancouveris. Saksamaal on viis väikest kogudust ja 2 õpetajat, Eestist. Inglismaal on 3 kogudust, mis on armetus olukorras, ainult üks õpetaja. Inglismaal on palju kinnisvara, mis suure väärtusega ja vähe kasutatud, näit. Londoni Eesti Maja. Rootsis on 7 kogudust ja 3 õpetajat, Austraalias 4 kogudust ja palju kinnisvara, vähe kasutatud. USA-s tegutseb 19 kogudust, suurimad on New Yorgis ja Los Angeles’es. 17 kogudusel on alla 100 liikme. Uustulnukad Eestist ei ole ühinenud suurel hulgal väliseestlastega ega kirikuga. Kirik ei tuleks toime ilma Eestita, kust on tulnud paljud õpetajad. Kinnisvarade kohta pole plaane, mis saab neist edaspidi. Ettekanne oli huvitav, globaalse ulatusega.

Dr. Olev Träss, Tartu Instituudi juhataja. Hr. Träss saatis oma ettekande Eestist elektrooniliselt, mille luges ette Aino Müllerbeck. Tema põhimõte oli ja on jätkuvalt, et väliseestlased ja kodueestlased on üks pere. Edasi kirjutab ta Kotkajärve Metsülikooli tohutust tähtsusest noorte rahvustunde äratamisel. Metsaülikool alustas tegevust Torontos 1967.a. ja on laienenud Austraaliasse, Rootsi ja Eestisse. Tähtis on igasugune noorte aktiivne tegevus lasteaiast akadeemiliste organisatsioonideni. Oluline on segaabielust võrsunud noorte kaasatõmbamine eesti ühiskonda ning Eesti külastamine, mis on „üks parim rahvuslik süst“. Vaja on kutsuda ka uusi Kanadasse saabujaid kaasa lööma meie organisatsioonides. Rõõmustav, et paljud töötavad TES Täienduskooli õpetajatena.

Ta mainis Eesti Maja ja Tartu College’i olulist tähtsust eesti ühiskonnale.

Avo Kittask, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees. Kuulsime lühidalt EKN-i varasematest eesmärkidest ning praegustest ülesannetest. Tähtis on ühistöö teiste Kesk-Euroopa riikide rahvusgruppidega Torontos: läti, leedu, poola, tshehhi, ukraina jt. Koostöös teiste rahvustega on suurem võimalus avaldada mõju Kanada poliitikale. Soovitav oleks kandideerida kohalikel School Trustee valimistel, osaleda teiste rahvusgruppidega ühisüritustel, näit. Berliini müüri langemise aastapäeva tähistamisel k.a. 9. nov. Korraldada koos suurüritusi, näiteks laulupidusid. Teistega koostöös saab õppida nende kogemustest.

Rõõm oli kuulda ka Eesti Majas asuva estore’i edukast tegevusest. Huvi eestikeelse kirjavara vastu on kasvanud ja kauplus laienenud. Estore on annetanud raamatuid eesti koolile ning loteriide korraldamiseks.

Järgnes muusikaline osa. Meie ühiskonnas tuntud koorijuht ja sopran Ingrid Silm esitas kolm laulu eesti rahvaviisidel: „Pidu hakkab“, „Järv leegib eha paistel“ ja „Tule koju“. Teda saatis klaveril Asta Ballstadt, samuti hästituntud koorijuht ja pianist.

Pikk üritus lõppes Bibliograafia Klubi juhataja dr. Jüri Danieli lühikese kokkuvõttega, milles ta nentis, et ettekanded olid huvitavad, optimistlikud ja hästi läbimõeldud. Kuuldi palju informatsiooni erinevast vaatevinklist. Vaadati minevikku, olevikku ja tulevikku, seoti end kodumaaga ja globaalse eestlusega. Tänu pälvisid kõik esinejad, osavõtjad ja Bibliograafia Klubi liikmed, kes olid palju vaeva näinud ürituse heaks kordaminekuks. Esinejaid tänati lilledega. Järgnes kringel ja kohv.

Eestlased Kanadas

TRENDING