Airi Ilisson
Eesti mägironijad alustavad 19. märtsil teed maailma kõr-geima, 8848-meetrise Mount Everesti ehk Džhomolungma tippu, kuhu kavatsevad ronida Tiibeti-poolsest küljest.
Reisiseltskonna liikmed on mägedes roninud keskmiselt 20 aastat ning kõigil on ette näidata pikk nimekiri vallutatud tippudest. Ekspeditsiooni juhib “lumeleopard”, 30-aastase mägironija kogemusega Tõivo Sarmet, meeskonda kuuluvad Margus Proos, Ivar Lai, Raivo Plumer, arst Boriss Slepikovski ning veel kaks tundmatuks jääda soovivat eestlast ja üks mees Baltikumist.
Veerand miljonit inimese kohta. Igale mägironijale läheb reis maksma 250 000 krooni. 1,7 miljoni kroonisest eelarvest on puudu 300 000 krooni. Et rahadega on kitsas, võtavad mägironijad appi telke ja varustust kandma kaks kohalikku tõusuronijat. Teenindava Tiibeti firma koosseisu kuuluvad veel kokk ja abi, sideohvitser ja tõlk, kes jäävad laskujaid baaslaagrisse ootama.
Ekspeditsiooni tõusujuhi Raivo Plumeri sõnul lennatakse Eestist otse Nepali Katmandusse, kust teise nädala lõpuks reisitakse Mount Everesti baaslaagrisse. Märtsi lõpuks on plaanis tõusta jakikaravaniga 6 kilomeetri kõrgusel asuvasse vahelaagrisse, viia telgid 6400 meetri kõrgusele ülemisesse baaslaagrisse ning seejärel laskuda tagasi alumisse baaslaagrisse aklimatiseeruma.
Tormakus toob mägihaiguse. “Laagreid ehitame järk-järgult, magame kaks ööd üleval ja siis tuleme alla,” kirjeldas Plumer. “Vastasel juhul võib mägihaigeks jääda.” Järgmisele kõrgusele jõudes tuleb peatuda, telk üles panna ja tagasi tulla.
Jõudes surmatsooni ehk nelja kilomeetri kaugusele tipust, tuleb magamast tõusta keskööl ning otse tippu välja kõndida. Hingata pole hõredas õhus võimalik, gaas põlema ei lähe ning külma on mitukümmend kraadi.
“Seal ei saa magada ega seedida,” kirjeldas juht Sarmet. “Teed lipust pildi ja hakkad kohe laskuma.” Hea ilma ja olude korral jõuavad Sarmeti hinnangul päris tippu välja kuni kaks meeskonnaliiget.
Eestlased tahavad tipus lipu heisata mais, Eesti Vabariigi väljakuulutamise 85. ja Mount Everesti vallutamise 50. aasta-päeval.
Kavandatav reis saab lõpp-akordiks viis aastat kestnud ettevalmistustele, mille esimene osa teostus 1998. aastal. Siis tõusid viis eestlast maailma kõrguselt kuuenda, 8201-meetrise Cho-Oyu tippu.
Tippuminek võib lõppeda surmaga
Mount Everesti tippu jõuda üritades on hukkunud 250 inimest, nendest kaks kolmandikku nõrga vormi ja kolmandik looduslike tingimuste tõttu.
“Kui enne pole nii kõrgel käinud, ei kohane organism tingimustega,” rääkis Sarmet. “Isegi kui algajal ronijal on hapnikuaparaat, sureb ta nõrkuse tõttu ikkagi.” Nõrkenud kommertsmatkajat ähvardab oht mitte laagrisse tagasi jõuda, mistõttu mitmekümnekraadine pakane teeb kiiresti oma töö. “Kõige hullem on, et surma saavad kogenud giidid, kuna ei saa oma gruppi maha jätta,” lisas ta. Ka ähvardavad Mount Everesti ronijat laviinid ja prakkukukkumised ning meeletu tõmbetuul, mis keerab nõlvadel oleva lume üles.
Eestlased tõusevad kevadel maailma kõrgeima mäe tippu EP
Kuumad uudised | 28 Jan 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
