Virmavirta ei ole samas kirjutanud, kuidas suur idanaaber hoolitses selle eest, et Soome presidendiks oleks Nõukogude Liidule meelepärane riigijuht, ning ajakirjanduses hoolitses enesetsensuur, et kirjutised oleksid poliitiliselt korrektsed. Soometunud poliitik või ajakirjanik sai pihil käia vaid NLi saatkonnas, kus pihiisaks oli kõrge KGB ametnik.
See ajajärk soomlasi siiski põhja ei viinud, sest Talvesõjast valitses inimeste seas rahvuslik kokkuhoidmine ja noored avardasid oma maailmapilti vahetusüliõpilastena välismaal.
Eesti määriks end soometumisega lõplikult, sest eestlastel puudub soomlastele omane rahvuslik solidaarsus, et omasid ei jäeta.
Seda alateadlikku käitumist on mõjutanud stalinism. 1939. aastal ütles Stalin kommunistlikule bulgaarlasele Georgi Dimitrovile: „Me ei sovetiseeri baltlasi, tuleb veel aeg, kui nad teevad seda ise vabatahtlikult.“
Eestlaste sovetiseerimiseks polnud vaja muud, kui karistamis- ja tagakiusamispoliitika abil inimesed tülli ajada.
Eesti kui Euroopa Liidu (EL) liikmesriik võiks eeskujuks võtta hoopis endise Soome peaministri Paavo Lipponeni. Kohe kui Soome sai ELi liikmeks, kuulutas Lipponen, et ta riik peab võitma EL-i südame. See tähendas tugevat lobitööd EL-i n-ö vanade liikmetega.
Ja peagi saidki soomlased näha, kuidas nende sõnaaher juht Lipponen Soomet Euroopasse viib. Pärast nõupidamisi poseeris ta leheveergudel EL-i tippjuhtidega.
Lipponeni algatusel said tollane suursaadik Jaak Jõerüüt ja Soome Panga endine juht Esko Ollila ülesande koostada tulevikuraport, mis sai mõlema riigi meedias suure tähelepanu osaliseks. Raport pani paika naabrite koostöösuunad, mis on jätkuvalt elujõulised.
Lipponeni eeskujul käitumine annaks Eestile väärikuse. Oleks tore näha, kuidas peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas Paet võtavad vastu EL-i välissuhete juhi Javier Solana, et saada tema toetus Eesti-Vene piirilepingule.
Eestlased saaksid enesekindlust juurde, kui president Arnold Rüütel jalutaks sõbralikult Tallinna tänaval koos Saksamaa uue juhi Angela Merkeliga kui Eesti uue liitlasega.
Uudistekanalid vahendaksid, kuidas Rüütel ja Ansip on kutsunud vastuvõtule Eesti vana toetaja Taani esindaja ning mõne Eesti analüütiku, et koostada Soome-Eesti eeskujul koostööraport. Ja meie hea iseseisvuse toetaja Islandiga on juba selline koostööplaan olemas.
Parlamendi esimees Ene Ergma on kutsunud välisajakirjanikud riigikokku õhtusöögile, et näidata filmi Eesti ajaloost, demokraatia arengust ja taasiseseisvuse saavutustest. Lipponen Soome parlamendi esimehena korraldaski möödunud nädalal sellise õhtu.
Eestil on tegelikult ka oma eeskuju olemas – endine president Lennart Meri, kes esindas riiki isegi paremini kui Lipponen. Kahjuks on puberteedieas Eesti tema pärandit jalge alla tallamas.