Tipu vallutamiseks kulub Eesti seitsmeliikmelisel meeskonnal EMT IT-projekti juhina töötava Leivo Sepa hinnangul vähemalt kümme päeva, kuid halbade ilmastikuolude tõttu võib see aeg tunduvalt pikeneda, kirjutab Postimees. Statistika järgi jõuab tippu vaid kolmandik üritajatest.
Tõus Aconcaguale ja sellelt laskumine nõuab ühtekokku 70 kilomeetri läbimist. Ainuüksi 2700 meetri kõrguselt 4200 meetri peale baaslaagrisse vantsimiseks kulub grupi juhi Sepa arvestusil kaks päeva. Sealt edasi on plaanis rajada kaks vahelaagrit, 5500 ja 6000 meetri kõrgusele.
Ühe Eesti vilunuma mägimatkaja, mulluse Everesti ekspeditsiooni juhi Tõivo Sarmeti kogemuste põhjal tuleb Aconcagua tippu pürgijail olla valmis võitluseks metsiku tuulega, mis tormab kuni 40 meetrit sekundis ning võib hõlpsalt igaühe kuristikku pühkida.
Peale Sarmeti grupi jõudis 1997. aastal Aconcagua tippu ka Jaan Künnapi juhitud rühm. 1995. aastal tõusis ristikeste ning mägironijate naiste ja laste piltidega tihedalt kaetud mäe otsa esimese eestlasena väliseestlane Rein Grabbi. Koos temaga on seni Aconcagua tippu roninud kümme eestlast.
Mäe esmavallutuseks loetakse 14. jaanuari 1897. Täpselt 108 aastat ja üks päev hiljem algab eestlaste neljas ekspeditsioon Aconcaguale.