Jaan Martinson, Deivil Tserp Õhtuleht
Artikkel: http://www.ohtuleht.ee/469600
Õhtuleht leidis parima talisportlase tiitlile väärika kandidaadi
Eestlaste kehv talispordihooaeg viis mõnegi tõsimeelse fänni meeleheite äärele. Samas on Mati Alaver öelnud: kohe langeks masendusse, kui sellest vähegi abi oleks. Õhtuleht leidis parima talisportlase tiitlile ühe väärika kandidaadi – Kanada eest võistleva suusataja Len Väljase.
Kui kiigata 2014. aasta olümpia poole ja mõelda meie suusatajate, laskesuusatajate, suusahüppajate, iluuisutajate, kahevõistlejate, lumelauasõitjate ja mäesuusatajate tasemele, siis on vaja Vene imeravitseja Anatoli Kašpirovski võimeid, et näha kedagi esikaheksas.
Laskesuusataja Grete Gaimi kuldmedal noorte MMil lubab küll natuke rahulikumalt kaugemasse tulevikku vaadata, kuid pikemas perspektiivis paistab kõige kindlam päästeingel olevat 10aastane vigursuusataja Kelly Sildaru. Paraku pääseb ta ealiste iseärasuste tõttu olümpiaareenile alles 2018. aastal.
Üritame nüüd tänavuse talispordihooaja kokku võtta: toetume faktidele ja jätame emotsioonid tagaplaanile.
Miks just Len Väljas?
Kenasti eesti keelt rääkiva Len Väljase arengukõver liigub kadestamisväärselt tõusuteel. Tänavu lõi Torontos sirgunud 23aastane sportlane, kelle kolm vanavanemat on puhtad eestlased, võimetelaeka pauguga lahti. Juba hooaja stardisirgel, novembris Kuusamo MK-etapil tuli ta klassikasprindis viiendaks.
Kuid veel vägevamalt esines Väljas hooaja lõpus: Drammeni MK-etapil oli ta klassikasprindis teine, Stockholmis kolmas ja kõige krooniks suutis Falunis ühisstardist 15 km klassikasõidus samuti kolmandana lõpetada.
Järgmisel talvel, kui Val di Fiemmes toimuval MMil on kavas klassika-sprint, kuulub Väljas medalisoosikute hulka. Samas jõudis ta ka vabatehnikas sõidetud Moskva MK-etapil poolfinaali, kus laeks jäi 12. koht.
Siinkohal tuleb kahetsusega tõdeda, et Kanadas sirgunud eestlastest on meie (olümpia)koondisse lisandunud mõni keskpärane mäesuusataja, paraku mitte Väljase tasemega suusataja.
Distantsisuusatamine hakkab Eestis kahjuks hääbuma
Tavasuusatamine on Eestis sujuvalt kadumas. Või otsustasid distantsimehed vaheaasta võtta. Igatahes sai tänavu pikematel võistlusmaadel punkte vaid üks sportlane - Aivar Rehemaa - ja temagi kõigest kaks korda.
Oleme jõudnud sujuvalt tagasi aastasse 1993: ka siis oli Eestil ainult üks suusataja, Elmo Kassin, kes suutis kümme ja enam kilomeetrit ära kannatada ning MK-punkte noppida. Ent juba järgmisel talvel tõusis punktidele suisa seitse sportlast: lisaks Kassinile Jaanus Teppan, Urmas Välbe, Andrus Veerpalu, Piret Niglas, Kristina Šmigun ja Cristel Vahtra. Tulemas olid veel Jaak Mae ja Katrin Šmigun. Elu oli ilus ja tulevik helge.
Suusakoondise peatreeneri kohusetäitja Raul Olle ei näe siiski hetkeseisu mustades toonides: "Punkte sai tõesti vaid üks mees, kuid ma hindaks Karel Tammjärve kuuendat kohta alla 23aastaste MMil kõrgemalt kui 28. kohta MK-etapil või Tour de Skil. Samas olen veendunud, et järgmisel talvel on nii Tammjärv kui ka Algo Kärp punktisaajate seas."
Suusaliit on panustanud noortetöösse enam kui tosina aasta jooksul miljoneid. Kus on tulemus?
Olle: "Palju on Rootsi investeerinud naiste suusatamisse? Ent pärast Toini Gustavssoni olümpiakulda Grenoble'is 1968 oodati järgmist naiste olümpiamedalit 38 aastat. Selle näite põhjal on meil isegi hästi läinud."
Samas möönis Olle, et noored panustavad tõesti rohkem sprindile, ent: "Suusatamise struktuur on aastatega muutunud. Sprindi tulemus on samapalju väärt kui tulemus pikemalt võistlusmaalt."
Niisiis pole midagi hullu lahti.
Eesti lootus: naiste laskesuusatamine
Ei saa öelda, et laskesuusatajad midagi erilist korda saatnuks, küll aga sai vaid pool hooaega MK-sarjas kaasa teinud Kadri Lehtla kokkuvõttes 48. koha. Suusatajatest oli Peeter Kümmel alles 79., sprinterite arvestuses, tõsi, teenis ta 36. koha.
Täiskasvanute tasemel paukus laskesuusatajate püss peatreeneri ja sportlaste vahel. Ent kui vaadata järelkasvu, siis pole murdmaarahval midagi kõrvale panna.
Laskesuusatajatel on noorte maailmameister Grete Gaim, noorteolümpia kahekordne hõbe Rene Zahkna ning lisaks neile hulk tulevikulootusi, kes noorte ja juunioride MMil kolmekümne sekka pääsesid: Johanna Talihärm, Meril Beilmann, Darja Jurlova, Jaan Koolmeister, Kalev Ermits, Jan Treier.
Suusajuunioreist jõudsid sama kaugele Mattis Jaama ja Kati Tammjärv. U23 seltskonnas on pilt pisut parem, kuid ses vanuses võiks end juba MK-sarjas näidata.
Kaarel Nurmsalu esimene õpipoisihooaeg
Kaarel Nurmsalu oskab oma mõtteid põnevalt väljendada. Nii võis mõnelgi inimesel jääda mulje, et kahevõistluse suusahüpete vastu vahetanud 20aastane sportlane hakkab debüüthooajal kotkana lendama.
Tegelikkus kujunes risti vastupidiseks - MK-sarjas jäi tal punktiarve avamata. Kui Nurmsalu suutnuks hoobilt tegijate hulka murda, olnuks ta isegi maailma mõistes imemees. Üsna vähe leidub suusahüppajaid, kelle puhul kehtib ütlus: tuli, nägi ja võitis!
Õnneks suutis Nurmsalu koos treenerist isa Toomaga kiiresti mõista, et ühiselt upitati õlgadele kohustusekoorem, mida polnud võimalik kanda. "Natuke liiga suure hurraaga lendasime MK-sarjale peale," tunnistas Nurmsalu.
Küll aga jõudis kahevõistleja Kail Piho kahevõistluses kaks korda MK-punktile. Suusarajal saab ta hakkama, aga hüppemäel oleks vaja tuult tiibadesse.
Suusasprinteritel kesine punktisaak
Suusahooaja eel rääkisid alaga sina peal olevad inimesed, et suured ootused on seotud meessprinteritega. Ometi jäi nende punktisaak MK-sarjas viimase nelja aasta kesisemaks - 182.
Pikisilmi oodatud finaalikoht on endiselt sinilind, mida meeleheitlikult püütakse. Samas jõudis Timo Simonlatser kaks korda poolfinaali, ühe korra sai sellega hakkama Siim Sellis. Kui lisada, et Peeter Kümmel tammus kahel etapil esimesena poolfinaali ukse taga, pole sprinterite lausmaterdamiseks põhjust.
Kahjuks ripub õhus mitu vastuseta küsimust. Aastaid on Alaver rääkinud klassikaspetsialisti Kein Einaste vapustavast erialasest võimsusest. Paraku ei suutnud ta tänavu ühtegi võimalust kasutada.
Taas vigastuse küüsis vaevelnud 2006. aasta olümpia kaheksanda ja 2009. aasta MMi seitsmenda sprinteri Anti Saarepuu saagiks MK-sarjas jäi üks punkt. Kahel viimasel hooajal on ta olnud iseenda hall vari.
Suvel kohustusliku ajateenistuse läbinud Simonlatser oli hooaja alguses terav, kuid talve teisel poolel ilmselgelt närtsinud ega suutnud MK-etappidel kvalifikatsiooni kadalipust läbi murda.
Mis toimub?
Eesti punktiteenijad MK-sarjas
Kuraditosin Eesti suusasportlast teenis lõppenud hooajal MK-punkte. Enam kui pooled neist olid sprinterid. Laskesuusatajate tulemused on teisaldatud murdmaa 30 punkti saaja süsteemi.
Peeter Kümmel sprint 63
Kadri Lehtla laskesuusk 52
Timo Simonlatser sprint 44
Kein Einaste sprint 34
Siim Sellis sprint 26
Indrek Tobreluts laskesuusk 18
Aivar Rehemaa murdmaa 15
Kauri Kõiv laskesuusk 14
Triin Ojaste sprint 10
Kail Piho kahevõistlus 6
Piret Pormeister sprint 4
Roland Lessing laskesuusk 2
Anti Saarepuu sprint 1
