Mirko Ojakivi
Kui Mart Saarsol ja teistel Antarktika-ekspeditsiooni ettevalmistajatel õnnestuks saada ligi 30 miljonit krooni, siis saaks Eestist kolme aasta pärast üks 30 riigist, kellel on lõunamandril oma uurimisjaam.
Selleks aastaks ei eraldanud riik ekspeditsiooni ettevalmistamiseks sentigi, kuid eri ministeeriumid koostavad juba riigieelarveprojekte järgmiseks aastaks. Oma osa loodab saada ka Antarktika-ekspeditsiooni ettevalmistusgrupp. Projekti maksumus on 27,5 miljonit krooni, mis jaguneb viiele aastale.
“Lennukiga” ümber maailma purjetanud ekspeditsiooni eestvedaja Mart Saarso sõnul on praeguseks Antarktika-ekspeditsiooni projekteerimise faas läbi ja edasine sõltub rahastamisest.
Eesti jaama asukoht Rossi meres Victoria maa rannikul valiti 2003. aasta jaanuaris välja põhjusel, et merejääd on seal suvel vähe ja sinna on võimalik väikeste laevadega ligi pääseda. Samas pole Saarso andmetel seal tegutsevate ekspeditsioonide arv suur, lähim jaam on Itaalia Terra Nova, mis asub linnulennult 50 kilomeetri kaugusel.
Plaanide järgi on ekspeditsiooniks kavas ehitada väike ekspeditsioonilaev, millega transporditakse jaam ja varustus. “Töö hakkaks toimuma kahes rühmas: kaldarühmas ja mererühmas,” lausus Saarso. “Igal aastal on seal võimalik töötada pisut alla kahe kuu, jaanuaris ja veebruaris. Ülejäänud aja on rannik jäävangis.”
Eesti jaamaks on kavandatud kaks 4,8 korda 4,8 meetrist hoonet. Ühes elavad ja magavad kuus inimest, teise tuleb laboratoorium. Peale selle on plaanis ehitada väike kuurialune. “Olud on suhteliselt spartalikud,” märkis Saarso.
Eesti teadlased peavad “onnikestes” läbi ajama kaks kuud, sest vaid selle aja jooksul saab Eesti-sugune riik oma jaama mehitatuna hoida.
Kokku on Antarktikas praegu 27 riigi uurimisjaamad. Kohe-kohe on oma jaama püstitamas ka ukrainlased ja tšehhid. Seega saaks Eestist 30. riik, kellel on lõunamandril oma jaam.
Paari nädala eest käis Saarso koos Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudi vanemteaduri Enn Kaupiga riigikogu väliskomisjoni istungil ekspeditsiooni tutvustamas. Komisjoni esimees Marko Mihkelson avaldas lootust, et kui väliskomisjon menetleb järgmise aasta välisministeeriumi eelarvet, siis komisjon toetab seda projekti.
Kui ekspeditsioon saaks riigieelarvest raha juba järgmisel aastal, siis oleks Saarso sõnul väga tõenäoline, et Eesti teadlased oleksid Antarktikas juba 2007. aasta alguses.
Eestlaste Antarktika-retk vajab 30 miljonit EPLO
Kuumad uudised | 28 Apr 2004 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
