Peep Pillak
21. augustil toimus tseremoonia, mille käigus pühitseti Išutino eestlaste kalmistu, mis asub Eesti piirist ligikaudu poole tuhande kilomeetri kaugusel keset Venemaa metsi Tveri oblastis Andreapoli rajoonis.
Tänu oma üksildasele asukohale Andreapolist ligikaudu 40 kilomeetrit loode suunda Brosno järve äärde on Išutino kalmistu säilinud küllalt algupärasel kujul. Vanimatel säilinud kivist hauatähistel on eestikeelsed tekstid, hilisematel kalmudel on ristid ja hauapiirded venepärased ning eestlaste nimedki kirjutatud juba kirillitsas. Kuna inimesi käis siin harva ja puudus ka juurdepääsutee, siis metsistus kalmistu vahepeal täiesti. Mõne aasta eest alustas kalmistu metsast ja võsast puhastamist ning korrastamist kohalik Eesti juurtega Vladimir Makarov oma perekonnaga. Eelmisel aastal tõttas talle appi ka Eesti Muinsuskaitse Selts.
21. augustil kogunes Išutino kalmistule ligikaudu kaheksakümmend inimest, neist suur osa olid Eesti juurtega kohalikud elanikud. Kohale saabus ka Eesti Moskva saatkonna esindus eesotsas suursaadikuga, Eesti Muinsuskaitse Seltsi delegatsioon ja Tveri eestlaste esindajad. Enne tseremoonia algust paigaldati kalmistu värava juurde infotahvel, millel tekst Eestist ümberasunute ja nende järeltulijate kalmistu kohta nii vene kui ka eesti keeles, samuti kalmistu ja ümbruskonna asukoha kaart.
Kohalesaabunuid tervitas Andreapoli rajooni administratsiooni ülem Nikolai Barannik, seejärel sai tervituseks sõna Eesti suursaadik Moskvas Simmu Tiik. Peeter Luksep Stockholmist tutvustas oma perekonna lugu, mis ulatus XIX sajandi lõpus ka siia kanti. Kohalik kodu-uurija Anton Solames (eestipäraselt Soolamees) rääkis siinsetest eestlastest ja nende saatustest. Kõnelesid ka teised eestlaste järeltulijad ja kohalike organisatsioonide esindajad. Nende sõnum oli see, et tuleb tunda ja hoida enda juuri ning esivanemate mälestust.
Õigeusu ülempreeser Konstantin Golubev arvas, et kõikide hädade algpõhjuseks on rikutud kord inimeste peades. Kui see õnnestub taastada, taastub ka kord maal. Išutino kalmistu kordategemine on selle tunnistuseks. Luterliku pühitsemistalituse viis kalmistul läbi Kunda, Simuna ja Peterburi Jaani kirikute kogudusi teeniv õpetaja Enn Salveste. Ta puistas ka Išutino kalmistule kolm sümboolset peotäit kodumaalt kaasatoodud mulda.
Eesti juurtega inimestele läks üritus tõepoolest südamesse. Neid pani imestama, et Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Simmu Tiik vaevus Moskvast tulema nende juurde Venemaa provintsi teedeta kolkasse. Rõõmu tegi ka see, et vanema generatsiooni kõrval oli osavõtjate hulgas arvukalt noori ja lapsi. Kuigi nad eesti keelt ei oska, tunnevad nad siiski huvi oma Eesti juurte vastu.
Peep Pillak