Sattusin tööga seoses Põhja-Rootsis Östersundi linnast mõne kilomeetri kaugusele Frösö saarele, kus asub samanimeline kirik. Kiriku kõrvale on maetud Wilhelm Petersson-Berger (1867-1942), väljaspool Rootsit kõige mängitavam rootsi helilooja. 12. sajandi lõpus valminud pühakoda on kuningamaa populaarsemaid laulatuskirikuid. Petersson-Bergeri sõnul on see maaliline paik kogu Skandinaavia keskpunkt. Kuidagi ei osanud arvata, et sel kohal on osa eestlaste ajaloos.
Kiriku taga surnuaias märkasin äkki ebatavalist valgete ristide rida, vahele lükitud paar harilikku hauakivi. Läksin lähemale ja nägin teiskeelsete nimede kõrval mitmeid eesti nimesid. Juuresolevalt sildilt lugesin, et siin puhkavad pärast Teist maailmasõda Rootsi Punase Risti poolt Saksamaa põgenikelaagritest toodud mehed, kes kohalikes haiglates surid tuberkuloosi.
Mõnede nimede juurde olen lisanud Rootsis Västeråsi linnas elavalt Viivi Koolmeister Baladi’lt saadud andmed. Tema isa, tuntud praost Richard Koolmeister (1905-1981) pidas kõigi ametitalituste kohta raamatuid. Väärtuslik arhiiv on seniajani hoiul Viivi Baladi käes.
Olgu järgnev nimekiri nende, enamuses vaid umbes 20-aastaste eesti meeste traagilise elusaatuse mälestuseks.
Valgete ristide alla on maetud:
Elmar Aunpuu (18.9.1919 Käina vald Hiiumaal – 1947). Septembris 1945 elas Gustav Adolfi koolis Sundsvalli linnas. Abikaasa jäi Eestisse.
Aarne Meri (27.11.1925 Kõnnu vald Viinistu küla Harjumaal – 1947). Põllutööline. Viimati kuulus Loksa kogudusse. Aarne oli tulnud Rootsi Soome, mitte Saksamaa kaudu. Soomes viibis 5.11.1943 kuni 15.11.1944, mil saabus Rootsi.Vallaline, isa nimi Aleksander. Kevadel 1946 vabanes Aarne vend Saksamaal sõjavangist.
Heino Albo (1.6.1925 Kuressaare – 1946). Põllutööline. Septembris 1945 elas Gustav Adolfi koolis Sundsvallis.
Hindrek Lipp (1.12.1877 (ristil 1887) Salme vald Saaremaal – 1947). Oli käinud leeris Anseküla kirikus 1895. Meremees. Esimene poeg sünd. 1909 ja viimane 1924, kõik Salme vallas.
Kalju Mälk (1926-1946).
Heinrich Koppel (2.9.1922 Mustjala vald Saaremaal – 21.4.1946). Äriteenija, Tallinnas kuulus Jaani kogudusse. Elas haiglas nimega Berdeskapssjukhuset Sundsvalli linnas. Leinajad: tädi ja onu.
Sulev Paju (24.9.1922 Tallinn - 21.4.1946 Frösön). Leinajad: õde ja õemees.
Eugenius Gorski (1921-1946).
Hauakivide alla on maetud:
Edgar Toompuu (29.9.1916 - 19.3.1946 Östersund). (Raamatusse on juurde märgitud, et Östersundi haiglas on parajasti 35 eestlast, 10 soomlast ja üks lätlane.)
Helmut Lillevars (1922-1946).
Venda Oskar (16.01.1917 Mustjala vald Saaremaal - 13.08.1948). Ehitusmeister. Eestis kuulus viimati Mustjala kogudusse. Septembris 1945 elas Gustav Adolfi koolis Sundsvalli linnas.
Walentin Riis (1913-1947).
Kes Kanada eestlastest teab neist inimestest rohkem pajatada? Või on keegi ise lamanud tol ajal nendes haiglates?
Eestlaste matusepaik Rootsis Frösö saarel
Eestlased Kanadas | 03 Oct 2008 | vaadoEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
