Aastate jooksul on siinse kirikuelu sündmuseks olnud E.E.L.K. Usuteaduslik seminar dr. Andres Tauli juhatusel. Esmaspäeval, 27. jaan. avati Peetri kirikus tänavune 5-päevane loengute seeria nimetusega „Mini-instituut“, kus osales ca 20 kirikutöö huvilist.
Õp. dr. A. Taul avas ürituse, avapalvuse pidas praost Joel Luhamets, kaks ettekannet pidas prof. dr. Tarmo Kulmar. Ta valgustas eesti rahva kujunemislugu väga erinevast ja huvitavast vaatevinklist.
Eestlaste kujunemine algas sugukondadest; järgnesid hõimkonnad, kes soovisid juba luua oma riigi, mis kujutab endast tsivilisatsiooni fenomeni, millesse kuuluvad ka kiri ja religioon. Kiri on info salastamise ja taasesitamise vahend, aga ka info kandja. Tsivilisatsioon on kõik see, mis meid ümbritseb.
Kristliku kiriku ja eesti rahva kujunemine algas esimestest kokkupuudetest ristisõdijatega ning kestis Põhjasõjani, kui Euroopas tegi sellele lõpu absoluutse monarhia kehtestamine.
Esimesed kokkupuuted ristiusuga leidsid tegelikult aset juba 998.a., kui Kiievis võeti see usk vastu. Aastal 1000 võtsid ristiusu vastu Skandinaavia rahvad, 1224 Island. Soome rahvale toodi ristiusku mõlemalt poolt, idast ja läänest. 1030.a. rajasid venelased Tartu kohale Jurjevi kindluse, mille eestlased jälle hävitasid. Rootslaste misjonitöö tõi Eestisse esimese piiskopi Fulci. Norra peapiiskopiga töötas esimene eestlasest kirjaoskaja ja kristlane munk Nikolaus.
13. saj. algul olid eestlased justkui omaette saarel, teisel olid leedulased, kes olid kõige kauem Euroopas paganad. Ristimist viidi läbi sunniviisiliselt.
Esimesed retked eestlaste vastu algasid 1207 ja viimane toimus 1227, misjärel alustasid tegevust katoliku kirikud.
13.—14. saj. jõudis Eestisse katoliiklik hingehoid. Avati kool, kus õpetati palvetamist, osasaamist katoliiklikest sakramentidest ning viidi sisse pihtimine. Preestrid pidid õppima kohalikku keelt. Seejärel asutati kloostreid, milliste kaudu hakati kultuuri edendama, sest mungad olid kõige haritumad inimesed. Suur kasu oli ka rändjutlustajaist, kes liikusid ringi kihelkondades. Loodi kloostrikoole, raamatukogusid. 15. saj. oli Tallinna kloostri ülemaks eestlane Henrikus Kamel. Inimesed hakkasid ristiusku vastu võtma.
Ristiusustamine tõi palju uut. Eestisse jõudis kirikute arhitektuur, kiriku- ja koorilaul. Väline liturgia oli meeldiv, sõnamaagia levis eesti rahvausundisse loitsudena. Vaimulikud pidid hakkama eesti keeles jutlustama. Eestipärastusid pühakute nimed. Kirik sai sel ajal peamiseks eestlaste mõjutajaks.
Nõuded karmistusid 15. saj. asetleidnud reformatsiooniga.
300 aasta jooksul oli usk muutnud eestlaste mõttemaailma. 15.—16. saj. tõlgiti eesti keelde mõned katekismuse osad. Eestlased olid juba Saksamaa koolides õppinud, oli kirjaoskajaid ja ilmusid esimesed väljaanded. Reformatsioon sai alguse Saksa linnades, kust see liikus maale. Ka Eestis loodi reformeeritud kogudused. Hoolekandega alustasid õp. J. Koell ja Balthasar Russow.
Talurahvas aktsepteeris reformatsiooni kiiremini, kui katoliiklust. Suured muutused olid Rootsi ajal, mil rootslased mõjutasid eestlaste õppimist nn. köstrikoolides. Rootsi kuningas Gustav II Adolfi ajal asutati Tartu Ülikool 1632.a., kus õpilaste hulgas võis olla ka eestlasi. Hakati koolitama õpetajaid, ilmus eestikeelset kirjandust.
1687 on Eesti rahvakooli ametlik asutamise aasta, kui anti seadus, et köster peab koguduse kooli pidama. Rootsi ajal loodi hulgaliselt kihelkonnakoole. Venelaste tulek katkestas alustatud tegevuse, kuid kristlikule haridusele oli alus pandud. See ongi eestlaste ristiusustamise tee, millele on järgnenud 300 aasta jooksul ehitatud luteri ja teiste usundite kirikud. Järgnes protsess, milles eestlased kujunesid rahvuseks. Nii põhja- kui-lõuna-eesti keelel oli eeldus saada rahvakeeleks, kuni põhja-eesti murdes ilmus Piibel 1739. Sellest ajast peale on üks usk ja üks keel valitsenud Eestis.
Kuidas luterikirik aitas kaasa eesti rahva arengule?
Põhjasõda ja sellele järgnenud katk oli nõudnud palju ohvreid. 1710. a. oli Eestis järel vaid 15 õpetajat, Liivimaal tuli ühel õpetajal teenida 5–6 kihelkonnas. Saabunud rahu tingimustes said mõisnikud oma eesõigused tagasi, kirikut hakkas juhtima kindralsuperintendent. Suurenes mõisnike meelevald talupoegade üle, oli pärisorjuse tippaeg. 18. saj. tekkis Euroopas valgustusaeg, Eestis kasvas vaimuliku kirjanduse ilmumine, Uus Testament ilmus a. 1715.
Siis jõudis Eestisse hernnuutlik liikumine, mis sai tuntuks vennastekoguduse nime all. Arenes hariduselu, ehitati paremaid koolimaju.
Saksa valgustusideed levisid mõisnike seas ja ka vennastekogudustel oli vabam töötada. Katariina II valitsuse lõpul keelustati kinnised koosolekud, kuna võimude arvates võidi seal rahvast ässitada. Vennastekogudused kinnitasid eestlaste usulist identiteeti luterlikus vaimus ja arendasid usulise kirjanduse väljaandmist ja levitamist.
Levis ka nn. ratsionalism, filosoofiline õpetus, mis jäi arusaamatuks maarahvale, aga ka nn. taevaskäijate usk, kes said nägemusi ja lugesid neist ennustusi. Kirevad rõivad keelustati, kuna need õhutasid patule. 19. saj. I poolel võttis maad väljarändamine, mille esimesed kogemused olid tihtipeale väga rängad.
Keiser Aleksander I ajal asutati Tallinnas esimene Piibliselts, teine Kanepis. Hakati pidama piiblipüha, aga ka surnuaia- ja misjonipühi. Saksamaale saadeti andekaid noori misjonärideks õppima. Tegutses sisemisjon, kes toetas puuetega inimesi ja asutas Vändrasse kurttummade kooli.
1886.a. oli juba olemas 1100 maakooli (praegu 600). Ilmus palju uusi kooliraaamatuid, millede autoreiks olid eestlasist koolmeistrid. 93% lastest said juba kodus algõpetuse, kirjaoskamatuid oli Eestis 0.6%; Liivimaal 2%, nagu selgus rahvaloenduse andmeist. Kuid venestamine katkestas selle, ainult usuõpetust lubati veel eesti keeles õpetada. Ometi ei suutnud see saavutatut kahandada ega protsessi tagasi pöörata. Mitmed suurmehed jätkasid edukalt eesti kultuuri viljelemist.
•••
Huvilistel oli võimalik kuulata veel teisigi loenguid — õp. Joel Luhametsalt ja õp. Arho Tuhkrult: „Sõda eile ja täna“, „Kristlik kirik ja poliitika“, „Kanada indiaanlaste usk“, „Taara ja taarausk Eestis“.
Viimase ettekande pidas organist dr. Roman Toi, andes ülevaate „Uue Laulu- ja Palveraamatu“ saamisloost ja ka uuest noodiraamatust, mis ilmus 2001. aastal.
Dr. Toi andis ühtlasi juhendeid koraalide laulmiseks kirikus. Lõpuks kinkis ta kirikule koraali „Armastus, mis igavene“. Algul tegi lauluproove Andres Raudsepp, siis juba lauldi koos. Uue laulu on dr. R. Toi loonud armulaualauluks. Osalised said aga dr. Toi sõnul viibida ajaloolisel sündmusel — uue koraali esiettekandel.
Lõpuks tänas dr. Andres Taul prof.dr. Tarmo Kulmarit, praost Joel Luhametsa ja õp. Arho Tuhkrut, samuti teisi, kes olid äsjasel seminaril olnud kaastegevad.
Eestlaste ristiusustamise lugu
Eestlased Kanadas | 11 Feb 2003 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
