https://www.err.ee/955148/eest...
Eesti
Ragnar Kond
Terve päeva on Läti linnas Cesises ehk Võnnus ja selle ümbruses kestnud Võnnu lahingu 100. aastapäeva üritused. Nii Eesti kui ka Läti vajasid seda ühist võitu, et hakata üles ehitama oma riiki. Üheskoos oleme alati võidukad, märkis president Kersti Kaljulaid. Nädala jooksul on tuhanded lätlased külastanud Võnnu raudteejaamas Eesti soomusrongi Wabadus ja laupäeval saadeti Võnnust Tartusse teele üks kolmest võidutulest.
Kalevi jalaväepataljoni eestvõttel on Võnnu lähedal Skangali mõisa juures nüüd kalevlaste tähtsaima lahingu auks mälestuskivi ehk suur rahn, mis viidi sinna Kalevi pataljonist.
"Mõõgatipp murti selle lahinguga ära. Ja algas sakslaste tagasisurumine. See oli pöördepunkt terves Võnnu lahingus," tutvustas ajaloolane Lauri Vahtre.
Võnnu pidutseb. Kui eestlaste jaoks on see sündmus väga tähtis, sest selle järgi ju tähistatakse Eestis võidupüha, siis ka lätlaste huvi nende lahingute vastu on aasta-aastalt üha kasvanud. Ja see on eelkõige nii Võnnu kui ka Eesti ajaloohuviliste väga suur töö. Läti relvavendade ühing on aidanud olulisemat osa Võnnu võitlustest uute põlvkondade jaoks tähistada.
"Korraldame Eesti koolinoortele juba viis aastat ekskursioone ajaloolistes Koiva jõe ümbruse paikades," ütles Läti relvavendade ühingu eestvedaja erukolonelleitnant Evalds Krievinš.
Võnnu keskväljakul, ajaloolise lahingu mälestusmärgi juures marssisid laupäeval koos nii Läti kui ka Eesti kaitseväelased ühes liitlastega.
"Võnnus me võitsime koos. Võidud meie vabadussõdades tõestasid, et Eesti ja Läti rahvad väärivad iseseisvust ja väärivad oma riiki," ütles president Kersti Kaljulaid oma kõnes.
"Kohe pärast Läti riigi loomist hakkasime looma oma armeed. Sada aastat tagasi liitusid üleskutsega kaitsta oma kodumaad, relv käes, nii vanad kui ka noored," rääkis omakorda Läti president Raimonds Vejonis.
Tuhanded inimesed said Võnnus osa näidislahingust, kontsertidest, näitustest. Kohal olid Lätis resideeruvad diplomaadid.
"Uutele põlvkondadele, noortele on sellised üritused hea võimalus näidata, mida üldse sõda tähendab, kuidas see välja näeb," rääkis aastapäevaürituste idee autor Renars Sprogis.
"Naabrid, võideldes ühiste väärtuste eest, kaitsesid nii Läti kui ka Eesti riigi iseseisvust," lisas ajaloolane Talis Pumpurinš.
Presidendid tervitasid rahvast mälestushetkel Võnnu raudteejaama juures ja suundusid siis koos vaatama eestlaste taasloodud soomusrongi Wabadus. Selle rongi nägemiseks on nädala jooksul sõitnud rahvast kohale igast Läti otsast. Kuigi ka lätlaste jaoks olid soomusrongid vabadusvõitluses olulised, pole neid sel moel vaatamiseks taastatud.
"Lätlased on pannud selle rongi sisse oma loo oma soomusrongide kohta. Nii et neid huvitab nii see kui ka Eesti-poolne tegevus," selgitas sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa.
Võnnu keskväljakul süüdati ka üks kolmest tulest, millest moodustub pühapäeval Tartus võidutuli. Jüri Trei asus Võnnust tõrvikuga Eesti poole teele. Tulesüütamise tava Võnnus on kestnud veerand sajandit.
Toimetaja: Merilin Pärli
