Andres Raudsepp, sündmuse juhendaja
Kui mõtleme eestlaste suurpõgenemisele kodumaalt 1944. aastal, tekib kaks küsimust seoses selle tähistamisega: milline oleks selleks sobivaim kuupäev, kuna põgenemised ju kestsid oktoobrikuuni ning millisel moel tähistada tegevust, millega olid tihedalt seotud ellujäämise küsimused ja mis oli põimitud nii mitme traagilise juhtumiga?

Nagu Eesti Elus välja kuulutatud, toimub pühapäeval, 22. septembril Tartu College'is suurpõgenemise tähistamine muusikas ja sõnas. Sel korral näituse ja kõnede asemel. Näituse kokkupanemine on tohutu töö, kõnede sisu ja teemad on juba mitu korda kirja pandud. Jääb küsimus kõige sobivama kuupäeva valiku kohta.

Meie pealinna vallutamine vaenlase poolt leidis aset 22. septembril.
Meie perekonna põgenemine Nõmmelt algas samal kuupäeval.
Need kaks sündmust lähevad kokku tähistamiseks valitud päevaga, mis on samuti 22. september. Nii et hetkeks on esimesele küsimusele siinsamas ka vastus leitud.

Laulud, mille tekstid ja peamiselt ka viisid on loodud pagulaste poolt, iseloomustavad põgenemist ja sellele kaasnevaid meeleolusid.
Ühislaulude juures võiksime laulude valiku juures olla veidi leebemad.
On ju oma mehe poolt kirja pandud ,,Tallinna teel“ varem viisistatud selle maa - Kanada - populaarse laulja poolt. Nüüd on see kujunenud eesti lauluks.

Solistideks on palutud bariton Avo Kittask ja sopran Liina Purje-Lepik. Avo kui endine Kanada ooperikompanii solist soleerib edasi ja hetkel juhatab Toronto Eesti Meeskoori. Liina, kes aastaid tagasi õppis New Yorgis ja Banffis, on aastaid esinenud üksi ja oma tütardega eesti kogukondliku publiku ees. Samas on tema olnud ka lauluõpetaja, kaasa arvatud meie koolilastele.
Laule esitavad ka Raudsepa perekonna liikmed, keda on varem laval nähtud-kuuldud ja kes tulevad eeskava juhendaja kõrvale laulma. Järvi Linda on peatselt puhkusel, olles muidu seotud lepinguga, mille alusel ta esineb elukutselisena veel poolteist aastat populaarses Broadway muusikalis, mis leiab aset Aasia pealinnades.
Lauri Kalle, kes 10aastasena soleeris nii isaga laval kui Toronto Eesti Meeskooriga, on pärast 20 aastat uuesti hakanud laulma.

Teame, et suurpõgenemine toimus neljas suunas: Eesti rannapunktidelt otse Rootsi, sõjaväelaevadel Saksamaale, umbes kolme tuhande inimese näol Soome kaudu ja peamiselt sõjas võidelnud meeste liikumine üle maa ja mere ja alguses läbi Kuramaa.

Ühte neist põgenemistest kodumaalt iseloomustab eeskavas hiljuti Eestis üllitet raamat, mis tegelikult on eestikeelne tõlge paar aastat varem ilmunud köitest ,,The Last Train from Estonia“. Peamiselt saadaval Rahva Raamatus ja Apollos tellimise kaudu, on õhtu juhendajal mõned eksemplarid, alguses mõeldud kingitustena, edasimüügiks olemas.

Intervjuu kujul kuuleme raamatust, autorist ja isiklikult põnevast põgenemisest, mida raamat detailselt kirjeldab. Juhuslikult oli eeskava juhendaja 7aastane, kui tema ise osales otseselt raamatus kirjeldet sündmusis.

Raamatu eestikeelse tõlke tutvustamine on selle tegelik esitlus P-Ameerikas, kuna ingliskeelne originaal on vähemalt kolmel korral positiivselt avaldatud ,,Eesti Elu“ veergudel.

Heliloojad, kelle loomingut sel õhtupoolikul kuuleme, on laule loonud peamiselt paguluses: Jüri Mandre, Leo Virkhaus, Salme Purre, Roman Toi ja René Ufer. Lisaks kuuleme viise, mida on loonud Ilmar Mikiver, Eino Ilmari, Olaf ja Peeter Kopvillem. Kostab ka kodumaal tehtud Priit Ardna lugu ja 1946. a paguluses loodud viis iseseisvas Eestis tuntud helilooja Paul Tammeveski poolt.

Tulijail on palutud ühislaulmiseks kaasa tuua lauluhääl. Pärast sündmust toimub seltskondlik koosviibimine, pakutakse kringlit ja kohvi. Sissepääsuks vabatahtlik annetus.

Märkmed: