Nüüd olen täielikult veendunud, et kõik vanad tarkused väärivad meelespidamist. See, mida pealkiri kajastab, on karjapoisitarkus, mis kunagi ajas südame täis. Kui üks vana sõraline ikka ristikupõllule kippus, siis võisid teda malgutada kuipalju tahes — nii kui pilgu kõrvale pöörasid, kohe jälle läks.
Pühapäeva, 5. novembri pärastlõuna Eesti Majas tõestas, et meie ühiskonnas leidub ka inimesi, kes Mustiku kombel ei jäta moodu ega moodi. Kuid selle asemel, et neljajalgse viisil oma kõhtu täis ahmida, hoolitsevad üldsuse heaolu eest. Üks selliseid on Helju Salumets, kelle eestvedamisel kunagine Invaliide Toetav Naisring hulga menukaid moenäitusi korraldas. Nüüd on ring tegevuse lõpetanud, kuid abivajajaid leidub alati. Ja kuni leidub abivajajaid, leidub aitajaid, vähemalt niikaua kuni Helju pea püsti püsib. Ja nüüd ehk aitab ta kiitmisest, tublit tegijat ei kiida keegi nii hästi kui töö ise.
Moeparaad oli välja kuulutatud Eesti Maja tuluüritusena. Kavas on suure saali ümberehitus, ja nagu Helju Salumets oma lühikeses avasõnas märkis, oli õhtu puhastulu mõeldud selle projekti „hambarahaks“. Helju meenutas oma kadunud abikaasa mõtteid, kes alati oli rõhutanud kodu vajadust nii oma perele kui eesti ühiskonnale. Selle ühise kodu heaks olid nüüd andnud oma panuse kõik modellid ja moeloojad, noored muusikalised talendid, lava dekoraator ja kohvilaua korraldaja. Kõik tegid oma töö tasuta Eesti Maja, meie kodu hüvanguks.
Toivo Kõhelik asus klaveripingile. Diskreetse taustamuusika saatel ilmusid ükshaaval lavale modellid. Iga modell ulatas lava ees seisvale Heljule sedelikese, millelt viimane teadustas publikule modelli nime, iseloomustades nii riietust kui ka modelli ennast. Keskele lava ette asetatud trepist astusid modellid alla pidulikult riietatud galantse noormehe Kevin Chorowieci toetavast käest kinni hoides, pöördusid kumbagi tiiba imetleva publiku ette, siis vahekäiku pidi saali keskele ja väljusid eesuksest. Modelle oli arvult 18, enamus sooritas kaks või enam etteastet erinevas riietuses.
Kui moeparaadi esimene voor oli lõppenud, avanes võimalus vahelduseks nautida noori muusikalisi talente. Morgan Liik esitas oma isa Mihkel Liiki klaverisaatel kaks meeleolukat ingliskeelsest laulu. 9-aastane tütarlaps võlus publikut oma ilusa lauluhääle ja harukordselt vaba lavalise käitumisega. Väike kelmikas staar teenis välja võimsad ovatsioonid. Teiseks laulusolistiks oli Ronald Campbell, kes esines koos oma tshehhi päritolu sõbra Benedict Hamr'iga. Ronald saatis end kitarril, kuna Benedict kasutas elektrikitarri. Mõlemad musitseerisid toredasti ja Ronald üllatas oma meeldiva lauluhäälega. Sõbrad laulsid ka duetti, hääled sobisid hästi ja noorte muusikaline maitse ei jätnud midagi soovida. Väheminformeeritute huvides pole ehk liigne mainida, et Ronald on meile hästi tuntud Rosemarie Lindau poeg. Jälle üks käbi, mis kännust (vabandust, Roosi!) kaugele pole kukkunud.
Jälle võttis Toivo klaveripingil positsiooni sisse ja modellid sooritasid oma teise vooru, aina uhkemaina, üha meeldivamaina. Peab mainima, et neid oli igas vanuseklassis — lausa noorukesi ja ka neid, kes juba auväärses nooruses. Mitmed olid veteranistaatuse auga välja teeninud, mõned Heljuga sama kaua oma ametit pidanud. Nii pidi ka olema, sest sobivat ja meeldivat riietust on olemas mitte ainult iga olukorra, vaid ka iga ea jaoks.
Iga hea asi saab kord otsa. Mikrofoni ette astus Eesti Maja esindajana Ivi Kiilaspea, kes südamlikult tänas nii Helju Salumetsa kui ta arvukaid abilisi tõhusa panuse eest Eesti Majale. Ka Heljul oli palju tänusõnu oma kaastöölistele ja publikule, keda oli arvuliselt rõõmustavalt palju. Kõik modellid ja teised esinejad rivistusid lavale ja neid premeeriti sümboolse roosiõiega.
Lihtne, kuid maitsekas lavakujundus oli Ene Migurilt, kes seda aastaid teinud ning samaaegselt ka modellina esinenud. Nii seegi kord. Poleks vist liig kõiki modelle nimepidi mainida: Ene Migur, Tiiu Bayko, Kaarin Lupp, Elena Lepik, Talvi Kuld, Kaire Tensuda, Lindsay Viikna, Micheline Viikna, Katriina Isberg, Julia Kuuskne, Ann Pajuäär, Ene Paulus, Heljo Puldre, Helgi Sooaru, Natasha Hurst, Gail Reintamm, Merike Lugus, Heather & Hart. Viimase kahe puhul väike selgitus: Hart on Merike Luguse poeg, kes esines koos oma sõbratari Heatheriga.
Alles nüüd sai koos lõõgastunud esinejatega asuda maitsma kohvi ja suupisteid, mis, nagu eelpool mainitud, oli Ülle Veltmanni panus sellele üritusele. Kõik ei pääsenud siiski veel pinge alt. Laekunud summad loeti üle ja Helju ilmus veelkord kõnepulti, näol magus rahuldus. Kuna puhastulu summast saladust ei tehtud, võin ka mina selle julgelt välja öelda. Ümbrik, mille Helju Eesti Maja esindajale pidulikult ulatas, sisaldas $4.470. Kopsakas hambaraha, millest võib rõõmu tunda ja tasub eeskuju võtta. Veel üks tugev aplaus ja siis avastasime, et kannu põhjas oli veel tassi jagu kuuma kohvi järel. Selle kallasime Heljule. Et teda kodus ootab nägus lillekimp Eesti Maja juhatuse tänusõnadega, seda ta siis veel ei teadnud.
On hea, et leidub inimesi, kellel on kogemusi, sidemeid ja head tahet sedalaadi ürituste korraldamiseks. Küllap siis leidub ka selle nautijaid ja hindajaid. Küll on hea, et mõni Mustik moodu ei jäta.
Ega Mustik moodu jäta
Eestlased Kanadas | 10 Nov 2006 | Eerik PurjeEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
