Maarja Merivoo-Parro Käesoleva aasta aprillikuus toimus Eduard Vilde majamuuseumi Kastellaanimaja
galeriis Toronto Eesti Kunstnike Koondise näitus „Eklektika“, mis purustas
senised külastajarekordid. Edukalt kulges ka EKKT liikme Eha Luige
isikunäitus, mis oli sealsamas avatud kogu juunikuu vältel. Näitusel nimega
„33 kunstiloomingulist aastat välismaal” tutvustas Eha oma loomingut 45
maaliga.
1980. aastal Rootsist Kanadasse kolinud kunstnik on omale Tallinna lähistele
maja soetanud ning elab aastast pool aega Kanadas ning pool Eestis.
Täiskohaga Kanadas elatud aastatel oli Eha sooviks kogeda ameerikalikku
eluviisi ning end harida. Kui kodu- ning sugulasteigatsusele lisandus hirm
terrorismiaktide ees, langetas kunstnik otsuse isamaale naasta. Eha rõhutab,
et on suure elumuutusega äärmiselt rahul ning Eesti ühiskonda sisseelamise
protsess on kulgenud edukalt: „Nii head elu ei ole mul veel olnud kui nüüd,
siin ja praegu. Olen väga õnnelik.“
Kastellaanimaja galerii väljapanek oli koostatud nii, et Eha teoste
stilistiline variatiivsus tuli hästi välja – näib, nagu oleks temas kokku
saanud mitu erinevat isiksust, kel erinev kunstiline käekiri ja
loomefilosoofia.
Üks Eha meelisteema on lapsed. Üheksa venna ja kolme õe seltsis üles
kasvanuna elab ta maalimise kaudu oma lapsepõlve ilu ja valu uuesti läbi.
Lapsi kujutavates taiestes üritab Eha rakendada ka oma sotsiaalset närvi
ning elada sisse abstraheeritud lapsekuju psüühikasse. Selle
mõtteoperatsiooni teostamisel on kahtlemata abiks Eha kogemused
hüpnoteraapia valdkonnas.
Füüsiliselt kõige pingutavamas ja omapärasemas antiiksegatehnikas valminud
suured pannood pühendab Eha enamasti religioossetele teemadele. Oma
elukogemuse ja loodustunnetuse valab aga julge värvigammaga maastiku- ning
meremaalidesse. Kõige rohkem komplimente on Eha pälvinud talvist maastikku
kujutavate maalide eest.
Juba lapsepõlves alguse saanud kunstilembusest on kujunenud Eha peamine
tegutsemismootor. Inspiratsioonipuudust ei tunne ta kunagi. Probleemina toob
Eha välja hoopis ajapuuduse – kõigi ideede realiseerimiseks oleks vaja
vähemalt neljakümne kaheksa tunnist ööpäeva. Veel rohkem meeldiks Ehale see,
kui päev oleks suisa nädala pikkune – nii jõuaks ta tegeleda ka käsitööga.
Eha tunneb, et on elu jooksul mitmes mõttes arenenud. Kõige suuremateks
eeskujudeks loometeel on talle olnud kunstiõpetajad ning vend Arvo Philiph
Luik.
Järgmine Eha loomingut tutvustav näitus toimub augusti keskpaigast kuni
septembri lõpuni Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala
puiestee 10). Samas paigas eksponeerib Eha oma maale ka järgmise aasta mais.
Lähitulevikus on Ehal plaanis oma kodus tasuta heategevuslik vabaõhunäitus
korraldada. Selle ettevõtmise raames müüdud maalide tulust annetab Eha 10%
Lagedi lasteaia ehitustööde jaoks.
