Sünnipäevapidu peeti 5. jaanuaril oma pere ja külalistega, kes on olnud tegevad Ehatarega alates selle sünnist, nii selle mõtte kui läbiviimisega.
Ehatare muutus muinasmaaks - tähed ja tähekesed riputati akendele ning seintele, kuusepuud toodi söögisaali ning dekoratsioone oli rohkesti. Lauad lükati kokku ja kaeti valgete linadega. Laudade ilu ahvatles vanureid ja külalisi varakult kohale tulema. Söögisaali uks oli dekoreeritud nõnda, et see moodustas justkui kuuseokstest värava - sellest läbi astudes olidki muinasmaal-imemaal.
Foto:L.Püssa
Rosemarie Lindau tervitas kõiki kokkutulnuid ning oli kogu õhtu teadustajaks. Ta ütles, et oleme koos pidulikult pühitsemas Ehatare 20-aastast sünipäeva - Ehatare on püsinud 20 aastat, õitsenud ja isegi lapse sünnitanud, kui 6 aastat tagasi avati 4. korrusele põetuskodu.
See kõik on olnud suur saavutus nii väiksele rahvale võõral maal, mille üle võime uhked olla. Söögipalvuse ütles dr. M. Leesment, tänades Taevaisa ja paludes õnnistust Ehatarele ka edaspidiseks.
Ehatare kokad olid valmistanud piduliku ja maitsva õhtusöögi. Kui oldi juba küllalt aega lauas istutud, paluti keldrikorrusele vahuveini ja hõrgutisi maitsma. Georg Iltal ja Theresa Langan hoolitsesid ajaviitemuusika eest. Kohati tuttavaid, vesteldi ning varsti paluti kõiki söögisaali kontsert-aktusele tulla.
Esinesid Eestist tulnud muusikud Boris Lehtlaan, Mare Väljataga, Rain Poolen, Tiit Saluver ja Einar Kapp. Lauldi tuttavaid laule nagu "Õrn ööbik", "Vaikne kena kohakene" jne., millele ka vanurid kaasa laulsid.
Sellele järgnes kõne praost emer. E. Heinsoolt, kes manas silme ette Ehatare sündimise, saamisloo ja ehituse.
Järgmisena astus kõnepulti Ruth McFarlane, Ehatare administraator, kes omakorda tervitas Ehatare elanikke, Eesti Abistamiskomitee juhatust, külalisi ja vabatahtlikke. Soovis õnne Eesti Abistamiskomitee 50.sünnipäeva puhul - kuna Ehatare ei eksisteeri ilma asutajateta, soovis ta tänada neid Ehatare ja Eesti Abistamiskomitee nimel. Palus ette tulla Edith Edermad, Helena Sepat, Mihkel Hansenit ja aupeakonsul Ilmar Heinsood, kelledele ulatati lillekimbud tänuks, et Ehatare eksisteerib nende ja nende abikaasade suure tööpanuse eest.
Foto:L.Püssa
Järgmisena kutsuti ette ja austati lillekimbuga Ada Avi, Luise Tibarit ja Karl Tigasood kui esimesi Ehatarre sissekolijaid. Vilja Kadak oli samuti üks esimesi, kes nüüd elab põetuskodus, kuid kahjuks polnud ta võimeline koosviibimisest osa võtma. Ruth tänas kõiki, kes aastate jooksul on aidanud Ehatare puhkekodu.
Järgmisena kutsus dr. Leesment ette Ehatare esimesi teenistujaid, kelledeks olid dr. J. Roos, L. Tamm, I. Joutsi, A. Timmelmann, A. Oolup, A. Koppel, E. Mandra, R. Sihvo, N. Reimann ja M. Vabasalu, tänades neid hea töö, ustavuse ja abivalmiduse eest. Igaühele anti tänuks Ehatare rinnamärk ning lillekimp.
Guido Laikve, Ehatare arhitekt ja ehituse läbiviija tervitas kõiki ehatarelasi ja teenistujaid. Hea kordamineku eest tänas ta omalt poolt dr. Leesmenti, lillekimbu andis üle Õnne Laikve.
Robert Kreemi sõnavõtt viis ajas tagasi Ehatare ehituse algusesse ja selle saamisloosse.
Sellega lõppes aktuse osa ja orkester lauljatega asus seltskonda lõbustama.
Rosemarie Lindau alustas lauluga "La Vie en Rose" ja palus ka E.Simonlatserit lauluga abistama. Laul ja tants õnnestusid imehästi.
Vahepeal olid kaetud kohvilauad.
Sünnipäevapeo lõppedes lahkuti rõõmsalt, üksmeeles ja tänutundes peo korraldajatele ja selle läbiviijatele. Oli veedetud mõned tunnid imedemaal.
Aitäh kõigile korraldajatele - kokkadele, ettekandjatele ja vabatahtlikele peo ilusa kordamineku eest. See oli tõesti imeilus.
