Ja tõesti võib öelda, et elab edasi — haiguspuhangute järel, kus uksed olid suletud nii elanikele väljaminekuks kui külalistele sissetulekuks. Kõik see peeti vapralt vastu. Oli küll vahel kuulda ka nurinat, kuid see käis nagu selle olukorra juurde. Kui avati taas uksed, astusid elanikud kergendatud südametega õue, tänavale ja äridesse sisseoste tegema; jälle sai Ehatare sööklas söömas käia. Nüüd on see olukord ammu möödas ja unustatud.

Sama vapralt võeti vastu ka elektrikatkestusega saabunud pimedus ja ületati seegi. Ehatarelased on vaprad ja eestlase jonni ei saa murda keegi.
Nüüd aga pisut sellest, kuidas „maja-arest“ üle elati. Muidugi langesid ära igasugu kokkutulekud, bingo, lauluharjutused jne. Jaanipäeva peeti aga siiski omavahel. Tervitati hr. Ilmar Heinsood tema 80. sünnipäeval. Ehatähed lõbustasid vanureid lauluga. Aupeakonsul Laas Leivat kinnitas hr. Mihkel Hanseni rinda Riigivapi IV klassi teenetemärgi, mis anti talle tema teenete eest Eestile Vabariigi Presidendi otsusega. Härra E. Simonlatser meenutas omas kõnes langenuid. Oli meeldejääv päev. Väga suur tänu A. Tuvikesele ja A. Raudsepale külakosti toomise eest.

Juulikuu lõpupoole tehti sõit Jõekäärule. Laste rõõm ja tegevus nakatas ka vanureid. Päev möödus kiirelt ja rõõmsas meeleolus algas kojusõit.

Augustikuu oli aga väga tegevusrohke võrreldes eelmiste kuudega. Algas see suveväljasõiduga Casino Rama’sse. Oli võitjaid ja ka kaotajaid, kuid päevaga jäädi rahule.

Siis peeti uhke rannapidu, millest võeti suurearvuliselt osa. Muusikaga lõbustas Tiina Kiik akordionil, Roosi lauluga ja ka elanike hulgast leiti soololauljaid. Tunti jälle, et oldi noored täis igasugu vigureid.

Peeti ka Ehatare elanikekogu aastakoosolek, kus arutati Ehatare elu-olu, ühiseid muresid, rõõme ja muudatusi.

Sellele järgnes sõit Rosetta McClaini iluaeda, mis meeldis nii, et seda juba korratigi. Seekord olevat olnud veelgi ilusam.

Suuremaid pidustusi oli Suveaiapidu, mis peeti õues koos lõunasöögiga. Kokkadel oli kiire vorstide küpsetamisega ja vabatahtlikel ning teenistujatel toidu ettekandmisega. Ka baar töötas. „Vahvad naabrid“ lõbustasid vanureid oma pillimängu ja lauluga. Nendeks olid hr. A. Tuvikene, pr. S. Tuvikene ja hr. M. Vabasalu. Aitäh tulemast ja ilusat muusikat tegemast! Esinesid ka Ehatare „Ehatähed“ mitme lauluga ja täiendatud koosseisus. Abiks tulid Eesti Kodu lauljad. Aitäh lauljatele ja dirigendile! Kõik toimus Roosi juhendusel. Hiljem pandi pillidele hääled sisse ja algas tants, millest võeti osa üsna rohkesti. Ka pealtvaatajatel oli lõbus ning ilmgi juhtus ilus olema.

Head toidulõhnad ulatasid metsa poole ja ka sealt oli tulnud külaline pesukaru näol. Ta arvas heaks köögi kõrval olevat tünni uurida ja juhtus, et selle kaas andis järgi ning külaline sulpsas tünni põhja rasva sisse. Küll vaatas ta õnnetult inimestele otsa, kes ta sealt leidsid. Palus abi ja seda ta saigi. Kui tünn kummutati, jooksis külaline tagasi vaatamata puu otsa, jättes taha suure rasvaraja. Ise nägi välja nagu mõned praeguse aja noored oma soenguga, iga karv püsti. Puu otsa jõudes hakkas end kiirelt raputama. Selliselt lõppes „metsakülalise“ pidu.

Ehatarelasi võttis osa ka Garden Brothers’i tsirkuseesinemisest. Kes käisid, jäid väga rahule. Kahju ainult, et osavõtjate arv kipub väheseks jääma.
Ka peeti Ehatare teenistujatele vabaõhupidustus (barbecue õhtu), et tänada neid hea töö eest.

Kuukava näitab igasugu tegevust. Võimlemine pommidega ja ilma, lauluharjutused, ühislaulmine, bingo, kino, väljasõit sisseostudeks, huviringi kokkusaamine, jäätisesöömine koos lauluga õues, Telepeegli vaatamine. Väga suurearvuliselt võeti osa Euroopa Liidu referendumist. Aeg-ajalt käib pastor Puusaag piiblitundi andmas ning kirikus jumalateenistust pidamas. Samuti on käinud õpetaja E. Ulp, keda orelil on saatnud G. Iltal.

Tänu kõigile, kes on abistanud ja külastanud Ehataret. Külalisi oodatakse alati. Ärge unustage Ehataret — neid, kellel pole võimalik enam vabalt liikuda või puuduvad sugulased.

Nii on elanud siis Ehatare ja elab edasi.

Märkmed: