Ehatares on ilus komme - kutsuda vabatahtlikud abilised kõik kord aastas lõunasöögile, et öelda neile tänusõnu ja jagada tunnustust. Kindlasti väärivad nad seda, sest ette rutates olgu öeldud, et 70 vabatahtlikku on ühise panusena kinkinud Ehatare puhke- ja põetuskodule viimase kahe aasta jooksul 5134 tundi või isegi rohkem oma ajast.

Käesoleval aastal kutsuti vabatahtlikud Ehatarre traditsioonilisele koosviibimisele 9. novembril. Meeldivaks kujunenud pärastlõunat juhatas Rosemarie Lindau.

Üritus algas seekord hoopis isemoodi, mõnele ehk isegi kerge ehmatusega. Nimelt anti igale soovijale esmalt tänuväärne võimalus kaitsta end talvega kaasneva ühe suurema vaenlase - influentsa ehk gripi vastu. Ehatare õde Tiina seisis lahkelt naeratades süstlaga, oodates "flu shot'i" soovijaid. Ja neid vapraid leiduski üsna ohtrasti.

Pärast lühikest keskustelu algas koosviibimise ametlik osa. Avasõna ja -palve ütles praost em. Edgar Heinsoo. Ta meenutas, et Piiblis on 19 korral rõhutatud vajadust üksteist aidata. See on Jumalale meelepärane teguviis, rõhutas õp. Heinsoo ja tõi Piiblist esile mõningaid sellekohaseid kirjakohti (2.Kor.1:4 jt.). Oleme tänulikud Jumalale iga Ehatare abilise eest, ütles õp. Heinsoo, kes ka ise kuulub Ehatare vabatahtlike abiliste ridadesse, ning pidas seejärel palve.

Maitsva lõunasöögi järel sai esmalt sõna Eesti Abistamiskomitee Kanadas esindaja Tarvo Toomes. Ta nimetas, et igas ühiskonnas on kolm sektorit - ühiskondlik, valitsuslik ja vabatahtlik. Kaks esimest on ametlikeks institutsioonideks, kuid kumbki ei täida oma ülesandeid sellise soojusega nagu vabatahtlike sektor. Hr. Toomes meenutas oma sõnavõtus siinsete eestlaste vabatahtlike jõupingutustega saavutatut (Kotkajärve,Seedrioru, Jõekääru jpm.). Iga vabatahtliku töö on kõrgelt hinnatav,jätkame seda tänuväärset tööd, ütles hr. Toomes lõpuks.

Rosemarie emotsionaalne ja südamlik sõnavõtt algas samuti tänusõnadega. Ta toonitas, et vabatahtlike töö on olnud eeskujuks ja mõjutanud palgaliste töötajate omagi, mis muudab selle abi eriti väärtuslikuks.

"Ehatares on head ja halba, rõõme ja muresid, nagu igas kodus. Aga teie valmisolek aidata ja avatus tõstab teenistujate ja elanike meeleolu. Toote kaasa mõne nalja, naeratuse, kuulate meid ära, annate nõu, räägite uudiseid ja kuulujutte, hoiate abivajaja kätt, aitate tal süüa - hindame seda kõike väga kõrgelt," kõneles Rosemarie ja lisas, et vabatahtlikud hoiavad Ehataret oma õlgadel nii, nagu seda tegi legendis kreeka mütoloogiline vägilane Atlas, kelle pilt oli ka kutsekaardil.(Seda mõtet edasi arendades võime aga kindlasti öelda, et Atlase ja Ehatare vabatahtlike abiliste "armee" vahel on suur vahe. Atlas pidi karistuseks taevavõlvi oma õlgadel kandma pärast titaanide võitlust Zeusi vastu, mistõttu ta tegi seda küllap vist vastumeelselt. Vabatahtlikud kannavad Ehataret oma õlul aga ilmse rõõmuga ja vabal tahtel, mis on ju lihtsalt suurepärane!)

Ehatare abilised panevad enamasti oma töötunnid kirja, nende arv näitab kasvutendentsi. Tulemused on ka märgatavad, eriti IV korruse elanikud on muutunud rõõmsamaks ja elavamaks. Järgnevalt jagasid Ehatare töötajad koosviibimisel osalenud vabatahtlikele kingitusi - igaüks sai roosiõie, kalender-märkmiku ja sulepea. Käesoleva loo pealkiri pärinebki kalendrilt: Ehatare vabatahtlik - maailma parim. See pole kindlasti mitte liialdus.

Nagu selgus, oli kingitustel ka praktiline otstarve - sinna pandi kohe kirja eelolevad üritused. Astume ju varsti jõulukuusse. Ehatarelastel on detsembris võimalus kuulata kaht meie suurepärast koori. Toronto Eesti Meeskoor esineb jõulukontserdiga 4. detsembril ja Estonia koor 13.detsembril. Elanike jõulupuu koos õhtusöögiga peetakse 20. detsembril.

Praost em. Heinsoo tegi omalt poolt Ehatare töötajatele meeldiva kingituse tsheki näol, mille ulatas heade ja südamlike soovide saatel üle Rosemariele.Pastor Jüri Puusaag tänas osalenute nimel Ehatare juhtkonda ja töötajaid, öeldes, et muidu ei tuleks ju vabatahtlikud nii meelsasti Ehataresse, kui nendesse nii hästi ei suhtutaks ja neid ei oodataks.

Olev Tralla ütles samuti tänusõnu ja lisas, et tunneme siin juba pühademeeleolu, vihjates kaunile tuledesärale saalis.Reede pärastlõunast jäid hinge soojad ja ilusad tunded. Olgu Ehatare töötajatel ja nende vabatahtlikel abilistel ikka jõudu ja armastust jätkamaks oma tänuväärset ja hinnatavat tööd!

Elle Puusaag

Eestlased Kanadas

TRENDING