14. märtsil saabus Ehatarre gaiderite ja skautmasterite laulugrupp „Sõprusring“ oma temaatilise kevadkontserdiga „Matk läbi Eesti“. Alustati ansambli motoga: „Gaidisõsar, skaudiveli, sõprusringis naerata. Tervitusi, laulu heli, viigu sulle kodumaa“.
Siiri Lepp tutvustas „Sõprusringi“ kava ja soovitas kuulajail kaasa laulda, öeldes, et see pakub rõõmu.
Alustati „Matkalauluga“ Lydia Aruvalla klaverisaatel. Kogu kontsert kujuneski toredaks matkaks, mille juhatas sisse laul Eesti rahvusvärvidest. Edasi liiguti teel, mis paistis silma oma tammederohkusega („Kodumaa tammed“). Et matk toimus varakevadel, leiti metsa alt sinililli ja karjapoisi pillgi hõikas: "Sinilill!" (vile E. Rungelt). Aga siis rännati saartele, kõigepealt Muhumaale, kus matkajaid tervitasid kirevates rahvariietes neiukesed. Sealt mindi Hiiumaale, kus lauldi „Hiiumaa valssi“. Veel pisut edasi, ja peagi jõuti Saaremaale, kus matkajad kohtusid isade ja emadega ja nägid rukkilillevälju laulus „Rukkilill“. Nüüd sattusid nad aga simmanile, suurele pillerkaarile, kus üürgas torupill ja silma hakkas neiuke kui roosiõis („Nooruse valss“).
Saartelt tuldi tagasi mandrile ja satuti kuldse järve äärde. Vahepeale veedeti kusagil jaaniöö. Et ükski Eesti matk pole täiuslik ilma Tallinna külastamata, mindi ka sinna, sellest andis tunnistust vägevalt kõlanud „Kalevite kants“. Aga „Sõprusringi“ matkajad käisid ära ka Rootsis, lauldes sealset Suurlaagri laulu. Ometi valdas neid tähistaevasse vaadates taas igatsus Eesti järele, ja nii lauldigi „Kodumaa, Su tähed“.
Kontsertmatk lõpetati tõdemusega, et „Aeg annab kõik ja kõik ka võtab ta“. Aga lauljad ei jõudnud ju käia Mulgimaal, Emajõe ääres, Vändra metsas ega Rakveres, mistõttu lubati Ehataresse tagasi tulla laulumatka jätkama. Ehatarelased olid sellegipoolest väga tänulikud „Sõprusringile“, kes neile ilusa kontserdi pakkus. Paljud matkasid hiljem mõtetes edasi oma koduradadel.
Hr. Savitootsi ulatas tänutäheks pr. Aruvallale kimbu lilli. Hr. Hansen tänas omalt poolt ja tegi kuulajatele ettepaneku anda esinejatele veel üks tugev aplaus.
Sünnipäevalauluga õnnitleti juubilari, skm. Jaan Leppa. Koorivanemale Siiri Lepale, suure vaeva nägijale, ulatas roosiõie E. Runge.
Kontserdi järel aeti veel kohvitassi juures juttu. Kevadpühade lähenedes algasid nobedad ettevalmistused. Ühisruumid ja koridorid said päevakohaselt dekoreeritud. Mune värviti koguni kahes vahetuses. Põetuskodu jõudis oma värvimistööga ette ja alles teisel päeval värviti mune hoolduskodus. Kui palju põnevaid kunstielamusi seejuures saadi, teavad vaid asjaosalised ise.
Ehatares toimus ka kolm Ülestõusmispühade jumalateenistust. Vaiksel Neljapäeval teenis ehatarelasi Eesti Apostliku Õigeusu preester Isa Stefan Pettai, keda saatis kirikukoor Margit Viia-Maiste juhatusel. Soovijatele jagati armulauda. Oli pühalik hetk. Et Isa Stefan viibis meil esmakordselt, tutvustas Marju Säägi talle Ehataret.
Suurel Reedel teenisid ehatarelasi peapiiskop Udo Petersoo ja praost Tiit Tralla, jagades samuti soovijatele armulauda. Ülestõusmispühal tõi jumalasõna ehatarelastele õp. Arho Tuhkru. Kõik jumalateenistused võeti vastu suure hardumuse ja tänutundega. Kirikulisi oli palju ja ruum kippus isegi väikeseks jääma. Ka Eesti Kodu rahvas võtab osa nii pühapäevastest jumalateenistustest kui piiblitundidest. Põetuskodu elanikud tuuakse samuti kirikusse.
Ühel udusel ja vihmasel kevadpäeval tõi Asta Kaups oma lauludega Peeter Kaupsi klaverisaatel meile päikest kaminasaali. Oli meeldiv, vaheldust pakkunud pärastlõuna. Tänu külastuse ja kontserdi eest!
Nüüd oodatakse pikisilmi ilmade soojenemist, et saaks välja minna. Aga — on ju üle saadud sellest „soojast“ talvest, küllap saab siis ka üle „tuulisest ja külmast kevadest“. Linnukesed kuulutavadki juba kevadet.
Ilusat kevadet ehatarelaste poolt kõigile!
Ehatare kevaduudised
Eestlased Kanadas | 16 Apr 2002 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
