Nüüd, mil Ehatarel — eesti vanurite kodul Torontos — täitub 25. aasta, kõneleme pisut ka Ehatare raamatukogust. See asutati varsti pärast esimeste elanike sissekolimist 1982.a. sinna vastkolinud Hilda Talvi Eerme poolt. Tema ja ta abikaasa Kaarel Eerme isiklikust kogust saigi alus Ehatare raamatukogule. Esimeseks juhatajaks oli Hilda Eerme, kes lahkus siit ilmast a. 2000 92-aastasena. Hiljem oli juhatajaks Eestis raamatukoguhoidjana töötanud Marta Toomver. 1996.a. alates on sellel kohal Aino Müllerbeck.
Ehatare raamatukogul eelarvet ei ole. Suur osa raamatuist on annetused. Siinkohal avaldame südamlikku tänu Silvia ja Uno Priile, kes 1996. aastast peale on teinud rahalisi annetusi raamatute ostmiseks. Uno ei ole enam elavate kirjas, kuid Silvia on toetamist jätkanud tänapäevani.
Raamatute annetajaid on olnud väga palju. Meie kollektsioon ulatub üle 2200. Meile mittevajaliku materjali saadame Tartu College'i. Arvestades Ehatare elanike vajadusi oleme oma raamatud jaganud kategooriatesse: ajalugu, biograafia ja mälestused, keel ja kirjandus, kunst ja arhitektuur, loodus, luule, mütoloogia, reisikirjeldused, sport, usulised teemad, varia. Kõige suurema osa kollektsioonist moodustab aga ilukirjandus. Varia on paisunud suureks. Sellest sooviksime eraldada naljad, sest nende järele on elav nõudmine. Naer on ju terviseks!
Ema ütleb väikesele pojale: „Kas sa viisid ikka kirja postkontorisse ja saatsid ära?“
Poeg: „Jah, ema.“
Ema: „Aga sa oled ju margiraha tagasi toonud.“
Poeg: „Aga ema, sa käsed ju alati kokkuhoidlik olla. Ma pistsin kirja postkasti siis, kui keegi ei näinud.“
See teeb ju südame soojaks! On kellelgi võimalus annetada meile naljade raamatuid? Meil leidub veel paar kategooriat raamatuid. Üheks on referents: sõnastikud, entsüklopeediad, atlased. Eriliseks osaks on aga suure trükiga raamatud (large print või LP). Need on ainult ingliskeelsed ja meile annetatud eestlastest raamatukoguhoidjate poolt. Kui vanemad LP raamatud kogudest eemaldati, siis tähelepanelikud eestlased ostsid need odavalt ja saatsid Ehataresse. Eesti keeles selliseid raamatuid ei leidu. Kirjastused Eestis on järelpärimistele vastanud, et selliste kirjastamine on liialt kulukas ja levi väike. Nii peavad meie vanurid, kelle silm enam tavalist trükki ei seleta, leppima ingliskeelsetega, kuigi sooviks eestikeelseid ja -meelseid. Üheks usinamaks suure trükiga teoste lugejaks on meil praegu Eldor Vainola, iganädalane raamatukogu kasutaja. Momendil eelistavad Ehatare elanikud lugeda eestikeelseid raamatuid. Muidugi on oodata muudatusi ja mitte väga kauges tulevikus!
Peale raamatute leidub Ehatare raamatukogus ka ajakirju nagu Elu Kiri, Eesti Naine, Kodutohter jt. ning Maaleht ja Läänekaare Postipoiss. Esimene neist on kinketellimus Vaike Rannult. Ingliskeelse Readers Digest'i suure trükiga on meile juba aastaid tellinud Silvia Prii.
Tihti küsitakse: „No kas Ehatares leidub ka veel lugejaid?“ No leidubki, ja küllalt arvukalt. Raamatukogu on avatud kord nädalas, neljapäeviti ja laenamiste arv on siis 12—22. Momendil on vanimad lugejad 96-aastased Armilda Voika ja Gustav Randoja. Meeles mõlgub ikka mälupilt, kus vanaprouad Valli Voitk, Leida Kiilaspea ja Leida Pilt raamatukogu laua ees istudes jagasid mõtteid loetud raamatuist ja mida järgmiseks lugeda... Kõik kolm rändavad nüüd juba taevastel teedel. Nüüdsetele innukatele raamatukogu külastajaile Armilde Voikale ja Herman Pallasele valime igal nädalal valmis kuhja raamatuid, millest nad valiku teevad, meiega loetu üle vestlevad ning annavad nõu, mida kogusse võtta ja mida jätta.
Raamatukogu laenutab meelsasti raamatuid ka väljaspool Ehatare elavaile isikuile, kes enam oma kodust välja ei jaksa tulla. Keegi peab aga raamatuile järele tulema ja hiljem need ka tagastama. Oleme mõnikord laenutanud ka prof. Jüri Kivimäe ajalooseminaris osalenuile.
Ehatare raamatukogu tegutseb vabatahtlikega. Praegu on nendeks Pia Bünger, Helma Jürima, Vaike Kittask, Aino Müllerbeck, Vaike Rannu ja vahetevahel Leida Strauss. Kõigile meist pakub suurt rahuldust võimalus abistada vanureid lugemisvara leidmisel ja vaimu värskendamisel.
Praeguse Ehatare raamatukogu juhataja tegevusvalda kuulub ka iganädalane lugemistund. Loeme artikleid Eesti Elust, Maalehest, ajakirjadest ja mõnikord ka raamatuid. Viimase aja lemmikuks on olnud „Eesti ajalugu gümnaasiumile“ (Lauri Vahtre, 2004). Arutame ka mitmesuguseid üleskerkinud küsimusi. Lugemistunnis osalejate arv kõigub 18—28 vahel.
Selline on siis üks nurgake Ehatarest ja osake elanike mitmepalgelisest elust.
Ehatare raamatukogu
Eestlased Kanadas | 26 Jan 2007 | Aino MüllerbeckEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
