Ehatares tähistati loomulikult Võidupüha ja jaanipäeva. Leinati koos eesti rahvaga küüditamise aastapäeval. Heisatakse sini-must-valge trikoloor Eesti taasiseseisvumise 15. aastapäeval augustikuus. Kesksuvel toimus parklas rannapidu. Käidi kala püüdmas ja peeti piknikku. Üks kohalik klubi näitas vanuritele koerte sõnakuulelikkust. Seda on ennegi tehtud, kuid siseruumides, seekord aga õues. Soe suveõhtu oli kokku meelitanud suure rahvahulga, mitte ainult oma inimesi, vaid ka külalisi naabruses asuvast Eesti Kodust.
Ehatare puhkekodu elanike aasta peakoosolekul juunikuus otsustati jätta valimata selle juhatus ja asendada see põetuskodu eeskujul nõuandva komiteega. Põhjuseks on puhkekodu elanike kõrge vanus ja tervislik olukord, mis on takistuseks töövõimelise juhatuse moodustamisel. Viimase ülesanded langevad edaspidi personalile, kusjuures nõuandva komitee liikmed on vajadusel abiks. Teenindus puhkekodus ja selle nimi ei muutu. Informatsiooni vahendamine toimub kirjalikult kord kuus ilmuva väljaande Ehatare Sõnum kaudu ja suuliselt iga kuu esimesel esmaspäeval peetava elanikekogu kokkutuleku kaudu, millest palutakse kõigil osa võtta. Isiklike küsimuste lahendamise kord jääb endiseks.
Smoke Free Ontario Act, mis hakkas kehtima 1. juunil 2006, tõi muudatusi ka neile Ehatare elanikele, kes pole veel vabanenud suitsetamise harjumusest. Suitsetamine siseruumides on keelatud. Selleks kasutusel olnud ruum tuli sulgeda. Uus suitsetamismaja on õue ehitatud varikatus, mis pakub kaitset saju, kuid mitte külma puhul.
Igapäevane elu kulgeb kindlakskujunenud päevakava järgi. Suvise aja ja puhkuste perioodi tõttu on rohkesti külalisi ka Kanada kaugematest kohtadest, kust on siia tulnud praegused elanikud, keda nüüd üles otsivad Torontot külastavad pereliikmed ja sõbrad. Ehatare ei ole mitte ainult puhkepaik vananevale eestlaste põlvkonnale, vaid see on vaatamisväärsus ja eeskuju kõigile eestlastele terves maailmas.