Ehatare tegevust jõulukuul
Eestlased Kanadas | 16 Jan 2004  | Linda PüssaEWR
Üsna varakult enne pühi olid vabatahtlikud Ehatares ning dekoreerisid kõik seltskondlikud ruumid. Kirik, söökla ja koridorid said uhked kuusevanikud seintele. Tähed ja ehted akendel, küünlad aknalaudadel, kunstlik jõulupuu kaminasaalis seniks, kuni õige kuusepuu tuppa toodi... Nii oli jõulumeeleolu Ehatares varakult.

Kõige esimesed külalised olid Peetri koguduse eel-leeriealised, tuues rõõmsat jõululaulu ning igale elanikule piparkoogikotikese. Järgnesid Rajaleidjad, Põhjala Tütred ja Lembitu skaudid. Neid ootas ees töö. Usinalt dekoreeriti põetuskodu ühisruumid ja aidati kaasa jõulubasaari heaks kordaminekuks.

Varemkirjutatud artikkel E. Aleve poolt hellakeste ja hundude külaskäigust Ehatares on igati tänuväärt. Noorte külaskäik toob vanuritele palju rõõmu ja südamesooja. Meenub nii mõnelegi oma lapsepõlv... Aitäh kõigile: lastele, noortele, juhtidele ja vanematele!

Jõulueelne basaar — käsitöömüük, loterii ja kohvilaud läks hästi korda. Saadud tulu võimaldab vanuritel osa võtta üritustest väljaspool Ehataret.

Meeskoori külaskäik oli taas suursündmuseks, mida oodatakse väga. Enne jõule on kõigil väga kiire, kuid Toronto Eesti Meeskoor leiab siiski aja Ehataret külastada. Repertuaar oli väga mitmekesine. Laulu „Tasa, tasa jõulukellad“ sai ka kuulajaskond kaasa laulda. Avo Kittask esitas solistina „Oh õnnis öö“, mida kuulati hinge kinni pidades. Lauldi veel palju. Lõpuks dirigent Charles Kipper mainis, et 35 aastat tagasi oli ta ühest noodipoest leidnud noodi, mida tema isa oli palunud mängida igal jõuluõhtul — see oli „Püha öö“, mida lauldi viimase lauluna Ehatares. Kuulajaskonda paluti kaasa ümiseda. Tänusõnu ütlesid E. Savitootsi ja Roosi. Olge tänatud mehise kontserdi eest! Tänu ja veelkord tänu!

Põetuskodu külastasid puuetega lapsed ja tõid kaasa palju rõõmu ja nalja. Esineti tantsuga ümber kuusepuu. Põetuskodu Kiisu või Kitty pakkus külalistele omakorda lõbu. Joodi koos kakaod, vesteldi ja aeg möödus kiirelt.

Kogu selle sagina sees saabus jõuluaeg lähemale. Kuna jõuluvanal on kiire aeg, ilmus ta üsna varakult Ehataresse. 19. detsembri lõuna paiku tuli ta kuljuste kõlinal põetuskodusse, saatjateks päkapikud. Ta käis ka iga vanuriga rääkimas, kuid siis tekkis küsimus, miks jõuluvanal nii hele ja kõrge hääl. Vastus vist jäi ajapuudusel saamata. Üks vanuritest arvas, et seda nägu on varemgi nähtud, kuid tore ta oli ja kinke sai igaüks. Jõuluõhtu heaks kordaminekuks aitasid kaasa Asta ja Peeter Kaups nii laulu kui klaverimängu ja jõuluevangeeliumi lugemisega. Samuti luges jõuluevangeeliumi Hilja Kuutma, mida kuulati hardumusega. Jõulumeeleolu täiendas Roosi lauluga. Peale ametlikku osa algas jõulupidu, kus päkapikud olid ametis, pakkudes nii söödavat kui joodavat. Tänu kõigile abistajatele! Päev oli täis üllatusi ja magama mindi ilusate mälestustega.

Hoolduskodu õhtusöögist võtsid külalistena osa dr. A. Taul ja õp. Jaan Tammsalu. Kui kõhud täis, ei tulnud kaua oodata, kui ilmus jõuluvana, päkapikud abilistena kaasas. Esimest korda nägid vanurid, et ka jõuluvana on vananenud ja vajab kepi tuge. Leidus julgeid, kes tulid jõuluvana juurde salmi lugema ja laulma, kuid oli ka neid, kelledel olid salmid ununenud, kuid jõuluvana oli nii tore ega pannud seda pahaks, läks aremate juurde ja julgustas neid suure kallistusega. Päkapikud olid kiired ja abistasid kinkide jagamisel. Keegi ei jäänud ilma. Need vanurid, kes elavad Ehatares ja abistavad aiatöö osas, kiriku korrashoiu eest vm., said tänuks jõululilled. Õhtu lõppes lõbusalt, kuna jõuluvana kärutati söögisaalist õue.

Maitsva toidu olid valmistanud Hellena ja Tuula oma abilistega. Palju tänu kõigile ilusa jõulupeo korralduse eest. Kaasa aitasid Ehatähed oma lauluga, kes on juba nii kuulsaks saanud, et neid kutsuti ka Eesti Kodusse jõuluõhtul laulma.

Esimese jõulupüha jumalateenistuse pidas pastor J. Puusaag. Jumalateenistust kaunistas lauluga babtisti kiriku noorte- ja koguduse koor, mis süvendas pühalikku ja usulist meeleolu. 28. dets. jumalateenistuse pidas õp. Jaan Tammsalu, jagades armulauda. Orelil saatis Georg Iltal.

Vana aasta ärasaatmine toimus omavahel. Kes mängisid kaarte, kes ujutasid laevu ja kui laevuke tema nimega kaldale jõudis, ootas sadamas üllatus. Kellel oli võiduks lasta juukseid lõigata, teisel soeng teha, kolmas sai komme ja nii edasi. Olevat olnud väga lõbus ja peatselt lõigi kell kaksteist lööki. Tõsteti klaasid vahuveiniga ja sooviti üksteisele head uut aastat. Sellises lõbusas meeleolus saadeti ära vana aasta ja vastu võeti uus — 2004.

Head uut aastat kõigile Ehatare pere poolt!


 
Eestlased Kanadas