Luterlikul kirikul on kolm alusteksti, mis on selle teinud rahvakirikuks: Piibel, katekismus ja lauluraamat. Lauluraamat võiks olla isegi nimetatud enne katekismust, sest viimane oli ju lauluraamatu lisa ja just selle kaudu jõudnud rahva kätte. Andres Põder on öelnud, et lauluraamatut võib julgelt nimetada üheks meie rahvusliku identiteedi kandjaks. Lauluraamat on olnud inimestele väga isiklik ja oluline, mida ilmestab ka vana komme panna lauluraamat matusel lahkunule puusärki kaasa.
Lauluraamatuaasta tähistamiseks loodud lauluraamatuaasta komisjon püüab oma tegevusega otsida vastust kahele küsimusele: milline võiks olla meie kiriku laulu- ja palveraamatu uus väljaanne ja kuidas uuesti avastada praeguses Kiriku Laulu- ja Palveraamatus sisalduvat.
Kodumaa ajalehes Eesti Kirik on taasalustatud artiklite sarjaga „Laulu lugu“. Aasta jooksul avaldatakse kümme hümnoloogilist kirjutist erinevatelt oma ala spetsialistidelt. Mõte on koguda aasta lõpuks kõik, ka 2002. aastal samas rubriigis ilmunud, artiklid kokku ja anda trükisena välja.
Üheks lauluraamatuaasta tähtsündmuseks saab kindlasti maestro Roman Toi 95. sünnipäeva tähistamine. Vanameister on lubanud juunis Eestisse tulla.
Haapsalu toomkirikus peetakse 23.-25. augustini koraalimaratoni, kus lauldakse KLPR kaanest kaaneni läbi. Laulud on jaotatud praostkondade vahel, korraldajad loodavad rohket osavõttu. Lauluraamat lauldi otsast otsani läbi ka 2002. aastal Viljandis.
26. novembril peetakse Tallinnas, EELK Usuteaduse Instituudis konverents „Quo vadis Kiriku Laulu- ja Palveraamat?“. Konverentsi eesmärgiks on laiapõhjaline arutelu teemal, milline peaks olema järgmine lauluraamat ja mille poolest see peaks praegusest erinema. Arutelu alla võetakse nii sisu kui vorm.
Kiriku Laulu- ja Palveraamat võeti nii kodu- kui välismaal kasutusele 1991. aastal. See oli eriline sündmus meie kirikuelus, sest eelmise lauluraamatu esimese trüki väljaandmisest 1899. aastal oli möödunud juba 92 aastat. Enne II maailmasõda anti küll välja "Vaimulikud laulud" I ja II osa, kuid kiriku lauluraamatu uuendamiseni siiski ei jõutud. Pärast sõda tegeldi nii kodu- kui välismaal intensiivselt lauluraamatu uuendamisega, kuid tulemuseni jõuti alles 20 aastat tagasi. KLPR üheks suuremaks väärtuseks on see, et laulud on trükitud koos nootidega. Küllalt mahukas palveraamatu osa koos pühapäevaste pühakirja tekstidega teeb KLPR kasutatavaks ka siis, kui Piiblit ei ole käepärast.
