Kadri Jakobson
Lihulas sündinu ja kasvanuna pole ma kodukandi elu-olu suhtes ükskõikne. Olen kuulnud sealsetest firmajuhtidest, kelle nõudmised töötajatele aina kasvavad, ent kes raatsivad inimestele pikkade tööpäevade ja nädalavahetustel rabamise eest maksta vaid sandikopikaid.
Väikeses Kloostri külas toimuv tekitas minus aga jõuetu viha- ja alandustunde. Selgub, et uhke nimega firma taga on Narvast pärit venelased, kes tegutsevad minu kodukandis ebaseaduslikult. Lisaks olematutele töölepingutele ja sotsiaalsetele garantiidele ei maksa nad töötajatele isegi mitte miinimumpalka ega taga elementaarseid töötingimusi. Rääkimata ohutusnõuetest ja töökaitsest.

Mis õigus on ajada võõrastel ja ebaausatel rooäri ja toodangut välismaale müües teenida mitme(kümne)kordset kasumit, kasutades arengumaade eeskujul kohalikku tööjõudu, eirates kõiki seadusi ja koheldes kohalikke inimesi nagu orje? Kas see ongi vallavanem Tiit Madissoni täidetud valimislubadus - luua uusi töökohti?

Mul on siiralt kahju, kui artikkel jätab töötuks mitmed ausad ja töökad rootegijad. Kuid ma olen kindel, et isegi topsisõber ja loomupärane laiskvorst on niisuguse ropu töö eest väärt inimlikumat kohtlemist ja väärikamat tasu.

Märkmed: