Olgu selle saunaga nüüd kudas tahes, aga Lätimaa, õigemini küll läti rahvas, kerkis iljuti tulipunkti, nigu targad mehed ennast väljendavad. Eks Ärman oli jälle ühel koosolemisel käind ja tuli uudistega meile. Ega ta ainult uudist tooma tuld, poiss oli mures, noh. Vata kui tal miskit inge peale käib, siis ta tuleb ikka minu manu ja akkab ääri-veeri pidi juttu veeretama, ise piilub silmanukast, et mis näoga mina ta kõnelemist kuulan.
Eks eesti rahvas oli kokku aetud sellepärast, et see maja, mis me omal sinna Proodvjuu pääle ostsime ja mitut moodu ümbre kohendasime, on vanaks jäänd nigu minagi ega kannata enam kapitaalremonti välja ja kapitali ennast napib kah. Nüid oli keski välja tuld plaaniga, et müüme tühja maha ja lähme lätlastega ühe katuse alla. Plaan oli ea, aga keski oli koosolemisel akand seda minu kena laulu vähe teistmoodu laulma, et „ei saa me läbi lätlastega“. No ja teised kah võtt sellest tuld, et meie arjund peremeest mängima, kas nüid peame lätlasele popsiks minema. Äkki ukseoidja ei lase meid sissegi, kui labriiti lausuda ei oska.
Esimees oli trööstind rahvast küll ja luband, et kõik tehasse ilusti pooleks ja oleme võrtsed partnerid. Ja ümber rahvustama meid keski kah ei akka. Kui su nimi on näituseks Kont, siis selleks sa jääd, keski ei tohi sulle Konts ütelda. Aga muist rahvast ajand ikke seda joru, et lätlasega läbi ei saa ja valmis.
Ärman kaebas, et lätlased on kanged praalima, et neil on kõik asjad paremad kui meil. Ma soovitasin sellest mitte välja teha. Kiidame järgi ja ütleme, et neil on naabrid kah paremad kui meil.