Kui ma reedese, 22. veebruari k.a. Kanadas ilmuva “Eesti Elu” lahti lõin, hakkas silma uudis: “Eesti hümn muutmisele?” Algul ei uskunud oma silmi, ent teistkordsel ülelugemisel taipasin, et mõningatel eestlastel on asjaga tõsi taga. Eestis olevat tekkinud grupp ehk klike, kellele ei sobi enam Eesti hümn algvormis. Tahtvat hümni “ajakohastada”, s.t. viimases salmis leiduva Jumala nime ja rahva palve Jumala poole Eestit hoida ja kaitsta, välja rookida.
Libisesin mõttes minevikku. Kui palju Venemaa orjalaagritesse veetud ilmsüütuid inimesi sosistasid meeleheitemomentidel Eesti hümni viimase salmi sõnu. Kui paljudel Norilski jääväljadel kuklalasuga mõrvatud Eesti ohvitseridel olid nende viimased mõtted vaikne palve Loojale, et ta valvaks kodumaa ja omaste üle. Kui paljud 1944 a. hilissuvel ja varasugisel idapiiri kaitsvad eesti sõdurid jätsid oma elu, huulil appihüüd Eesti rahvale. Kui paljud sõjapagulased, kes maailma eri nurkades leidsid varjupaiga, laskusid põlvili ja tänasid Kõikvõimsat endi elunatukese päästmise eest. Ja kui paljud nende lapsed, lapselapsed ja lastelaste lapsed käivad eesti lasteaedades ja täienduskoolides ning räägivad eesti keelt ja laulavad Eesti hümni. Eesti presidentidel kõlbas ja kõlbab tänaseni Eesti hümni algvormis laulda. On ju viimane salm harras pöördumine Kõigevägevama poole. Seda palvet lauldakse tasase häälega ja sügava pieteeditundega.
Luuletaja Jaan Kaplinski, keda kauaaegse tutvuse põhjal (alates 1974. a.) sõbraks pean ja tema luulet hindan ja austan, pakub välja kohendatud Eesti hümni kolmanda salmi alguse järgmiselt: “Su ule taevas valvaku,/ mu armas isamaa!/ Ja päevapaiste hoidku sind, ..../ Kahele reale vaidlen tõsiselt vastu. Taevatühjusest tuleb sageli jäävihma, rahet, äikest ning hävitavaid torme.
Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku väitel ei tohiks Eesti hümn sisaldada viiteid mõnele usutunnistusele, ei krislaste Jumalale ega ka teistele jumalatele.
Lükkaksin selle ümber järgmiselt. Esiteks, Eesti hümnis esinev Jumal ei viita kristlusele ega kristluse alla kuuluvaile usulahkudele. Ja kui Eestis teised usukillud kummardavad Allahi, Jahvet, Buddhat, jt., siis hoolimata erinevatest nimedest, usuvad nad ikkagi UHTE JUMALAT – hoolimise, headuse, tarkuse ja armastuse energiat, kellel ka meie väikesele maale ja rahvale leidub armu ja halastust.
Vast olen liiga vana selleks et oma südant ja tõekspidamisi ajakohastada.
Urve Karuks, Toronto