Ekbaumi stipendiaatide arvamusi (4)
Arvamus | 16 Apr 2010  | EEEesti Elu
Eestlus Torontos – kuhu lähed?

Kristina Lillakas


Minu arvamus on, et eesti keele arendamine ja säilitamine tuleb meie laste kaudu. Kui meie generatsiooni lapsed õpivad eesti keelt korralikult rääkima ja kirjutama, siis nemad saavad oma lastele ning lastelastele meie emakeelt õpetada. Palju kergem on lastele kui täiskasvanutele õpetada uut keelt, kuna lastel on loomulikult rohkem aega ja isu õppimiseks. Siin Torontos on kerge lastele eesti keelt õpetada, kuna neil on võimalusi mitmetest eestlaste tegevustest osa võtta, näiteks: lasteaed, eesti kool, laagrid, pühapäevakool, hundud, hellakesed ja nii edasi. Kõik pakuvad toredat tegevust ning võimaldavad lastel eesti keelt harjutada ja eesti kultuurist osa saada. Sellepärast on väga tähtis, et me edaspidi toetame neid tegevusi, mis aitavad eesti keele ja eesti kultuuri hoidmist.

Kui vanemad aitavad oma lapsi eesti keele õppimisega ja viivad neid eesti üritustele, nagu minu ema tegi minuga, siis nende lapsed saavad eluaeg eesti ühiskonna tegevustest osa võtta. Kui minu vanemad ja vanavanemad ei oleks õpetanud mulle eesti keelt ja viinud mind eesti kooli, Jõekääru suvekodusse, pühapäevakooli ja hellakestesse, siis mina ei oleks saanud rääkida minu sugulastega Eestis, kui ma seal käisin kaks aastat tagasi. Mul ei oleks olnud ka võimalust edasi tegutseda täiskasvanuna eesti tegevustes siin Torontos. Sellepärast, minu põhiline plaan eesti keelt ja kultuuri arendada ja hoida, on ise võtta eesti tegevusest osa (nt. Korp! Amicitia ja TEPP), toetada eesti tegevusi (nt. Kalev-JK võrkpalli laager). Ja kui mul on tulevikus lapsed, siis aidata neil ka eesti keelt õppida ja eesti üritustest osa võtta.

Aleks Põldma


Kuna me elame ingliskeelses ühiskonnas, kus ka koju tungib inglise keel raadio ja televisiooni kaudu, siis on vaja suurt tahtejõudu ja järjekindlust, et eesti keele oskajatega omavahel eesti keelt räägime. Kõikidel üritustel, mida eesti organisatsioonid korraldavad, tuleb rääkida eesti keelt. Eesti organisatsioonid korraldavad väga toredaid üritusi, nagu skautlaagrid suvel ja talvel, suvekodud, eesti kooli väljasõidud, spordilaagrid ja võistlused, grupisõidud Eestisse. Nendes osalemine pakub kõigile häid võimalusi eesti keele rääkimiseks. Need tekitavad suurt ühtekuuluvustunnet ja annavad võimaluse eluaegseid häid sõpru leida. Niimoodi tekib ka noortel tunne, et tore on kuuluda eesti ühiskonda.

Eesti ühiskonnas osalemine tekitab paljudele huvi lähemalt tutvuda eesti kultuuriga. Osalemine paljudel eesti üritustel tutvustab erinevaid tahke eesti elust ja kultuurist. Ülima tähtsusega on Eesti külastamine. Liikuda ringi maal, kus kõik eesti keelt räägivad ja kus näeb kõike seda, mida eesti koolis maateaduse ja ajaloo tundides on õpitud, süvendavad neid sidemeid, mis meid eesti ühiskonnaga seovad. Osalemine Kotkajärve Metsaülikoolis on äärmiselt soovitav, sest selle programm on suunatud eesti keele ja kultuuri tutvustamisele ja arendamisele. Kuulumine eesti korporatsiooni aitab säilitada kontakti eesti keele ja kultuuriga ja loob veel ühe otsese sideme Eesti maa ja rahvaga.

Siinse eesti ühiskonna säilimiseks on vajalik, et võimalikult paljud noored abielluvad eestlastega. Segaabielude puhul on tähtis, et mitte-eestlasi võetakse vastu eesti ühiskonda ja neid õhutatakse eesti keelt õppima, et nendes perekondades kasvavad lapsed õpiksid eesti keelt ja on aktiivsed eesti ühiskonnas. Ilma eesti keele oskuseta on eesti ühiskonna uks neile kinni.

Mark Niglas


Having been raised in Windsor, I never had the opportunity to take part in Eesti Kool, weekly Estonian Scout meetings, or rahvatants. However, I was lucky to have parents and grandparents who took it upon themselves to not only teach me the Estonian language, but also Estonian culture.

But what is eestlus? From what I gathered from my trip to Estonia with Korporatsioon Rotalia this past year, the Estonian notion of this concept differs somewhat from my own. I believe eestlus is not just the drive to preserve a language. In fact, language is only a small part of being Estonian. For me, eestlus consists of the strong family values learned from my parents and grandparents, the sports and friendly competition from summers at Kotkajärve, and the cornerstones of ausus, kindlus, iseteadvus and ühistunne from korp! Rotalia. It is because of these values and ideals that I feel Estonian whenever I sit in the sauna at Kotkajärve, or sing with my korporatsiooni kaasvennad, or sit down for a holiday meal with my family. It is this sense of community and belonging that needs to be preserved in Canada.

Some think that eestlus in Toronto is fading away; however, though I have never lived in Toronto, I know that the sense of belonging I feel at Estonian events is still strong. In fact, now that I am an adult participant at these events, I feel an even stronger connection to the community and feel that
Eestlus in Toronto is thriving.

Paul Niglas


I am student with a close connection to Toronto’s Estonian community, stemming from a deep family history with many of its organizations. In my youth, I was a member of the Lembitu scout group, and had the opportunity to spend many of my summers at their Kotkajärve summer camp. Now that I am a university student, I maintain my connections to Toronto’s Estonian community by being a member of Korp! Rotalia.

These organizations provided me with opportunities to learn and grow in ways that would not been otherwise possible. The leadership values that are imparted to Lembitu scouts continue to provide me with the ability to have success in anything I choose. It is for this reason that I feel it is so important to continue to be active in the community.

I am always impressed when I hear of the number of Estonians in high profile positions in many powerful modern companies. Although Estonians represent a relatively small fraction of the general population, the community is very well represented in the upper echelons of the larger city of Toronto. This just serves to underscore the idea that the Estonian community has a strong work ethic and great creativity; two ideals are vital for anyone’s success, today and in the future. It is for this reason that I see Estonian culture in Toronto going nowhere but up. The strength of the Estonian community will continue to grow, as long as its people continue to show the kind of spirit and enthusiasm that has been my pleasure to witness over the course of my lifetime.

















 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
õps22 Apr 2010 20:39
Nagu ütlesin, Niglase poisid räägivad hästi eesti keelt, aga pole õppinud kirjakeelt formaalselt. Saan täielikult aru miks neil oli kindlam tunne kirjutada ingliskeeles.
Niglase poiste vanemad on tublid et on õpetanud poegadele eesti keelt elades kaugel suuremast eesti seltskonnast.
Kiitust!
Laisk Lastekasvatus22 Apr 2010 06:26
Lapsed õpivad keelt nii kaua, kui seda keelt räägitakse kodus. Ainukene ettekääne laste jaoks kes ei oska eesti keelt on laisk lastekasvatus.
Eesti Pank peaks keelt toetama ja austama neid kes elu aeg on õppinud eesti keelt.
õps21 Apr 2010 21:13
Aleks ja Kristina kirjutasid ilusast i eesti keeles. See kindlasti meeldib lehelugejaile ja võibolla heidab negatiivse mulje Niglase poiste kirjutistele, kuna need on ingliskeeles kirjutatud.
See ei tohiks nii olla!
Kristina ja Aleks kasvasid Torontos, kus neil oli võimalik Eesti Koolis käia ja igal nädalal käia gaidi / skaudi koondustel ja teistel eesti ühiskonna üritustel käia ja harjutada oma emakeelt.
Niglase poisid räägivad küll eesti keelt, aga pole kirjakeelt õppinud koolis. Nad on tublid eesti noormehed! Hindame neid nende püüdlikuse eest!
Hästi tehtud noored!!

Loe kõiki kommentaare (4)

Arvamus