Avapalve pidas E.E.L.K. vikaarõpetaja Mart Jaanson, kes nimetas, et vihjeid ja sugemeid kunsti kohta leiame juba Piibli Vana Testamendi algusest. Õp. Jaanson tõi ka tervitusi Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnalt, Eesti Heliloojate Liidult ja teistelt ning andis EKK presidendile Stella Pahapillile üle Nõo luterikoguduse meesansambli laserplaadi.
Pisut ajalugu
J. Pahapill andis lühiülevaate EKK tegevusest, mille juured ulatuvad 1972. a. Esto päevadesse, kuid ametlikult registreeriti EKK juulis 1975.
Põhikirjast ja tegevuse eesmärkidest saab põhjalikumat teavet võrgulehelt http://estarts.ca/ajalugu_ekk2...
EKK on 30 a. jooksul oma presidendi Stella Pahapilli (Kersoni) juhtimisel organiseerinud üle 100 kontserdi, samuti kunstinäitusi ja muusikavõistlusi; jaganud $60.000 vääruses stipendiume, korraldanud 12 kunstilaagrit ja ehitanud kultuurisilda Eesti ja Kanada vahele.
EKK esmane eesmärk oli luua püsiv asukoht siinsele väliseesti kunstile. Hr. Pahapill tervitas Tartu College'i presidendi Elmar Tampõllu ideed luua Väliseesti Muuseum-arhiiv (VEMU) ja kutsus kuulajaid üles seda toetama. Tema sõnul saaks VEMU rajamisega realiseeritud ka EKK üks peaeesmärke.
Sponsoriteks (ja kontserdi aupatroonideks) olid etnomusikoloogia vanemteadur Ingrid Rüütel ja EV aukonsul Montrealis Maurice Forget.
Hando Nahkuri imeline klaverimuusika
Pianist Hando Nahkur esines kontsertaktuse mõlemas osas kahe teosega. Esmalt L. van Beethoveni Sonaat Op.31, Nr. 3 ja Arvo Pärdi Sonatiin nr. 1. Kontserdi II osas esitas ta F. Liszti Ballaadi nr. 2 ja F. Schuberti Wanderer-Fantasie in C.
Esimestest akordidest peale oli publik imelise muusika lummuses. Aeg peatus. Ilma väliseid efekte taotlemata oskas Hando, kes praegu õpib Yale'i Ülikooli muusikaosakonnas, end muusikas arusaadavaks teha ka nendele, kes klaverimuusikast palju (või üldse midagi) ei tea. Loomulikkus on märksõna, millega võiks ehk Hando Nahkurit kui klaverikunstnikku iseloomustada. Ühe muusika asjatundja sõnul kuuluvad klaver ja Hando Nahkur lihtsalt ühte nagu meri ja tuul; nad on kokku sündinud. Meisterliku tehnika ja hasardiga esitatud hoogsad lõigud vaheldusid sama virtuoosselt esitatud pehmete lüüriliste hetkedega. Fantastiline haardelisus ja jõulisus sujus ja sulas ühtäkki peenekoelistesse nõtketesse pianodesse, moodustades kompaktse ja hingestatud terviku, mille lahtimõtestamisega tuli iga kuulaja vabalt ise toime.
Kontsertaktusel oli palju juttu kultuurist. Kahtlemata oli Hando Nahkuri esinemine parim näide erilisest kultuursusest, mida ei saagi õppida, sest see on kaasa sündinud. Lisapalana kõlas veel Alo Mattiiseni laulu „Emale“ Hando Nahkuri enda arranzheering. Eriliselt südamesse läinud emotsiooniderikas pala.
Formaalne ja mitteformaalne kultuur
Aktusekõnelejaks oli Eesti Instituudi direktriss dr. Lore Listra Tallinnast. Tema töö ei piirdu aga mitte ainult Eesti Instituudiga, ta on hõivatud mitmete muude ülesannetega, olles mh UNESCO esindaja Eestis, mitmete nõukogude ja komisjonide liige, kuid esmajoones Eesti ja eesti kultuuri väsimatu tutvustaja ja propageerija. „Riik võiks palju julgemalt toetada eesti kultuuri vahendamist, sest kultuuri ja keele kaudu tekivad just need kontaktid, mis inimesi teiste maadega seovad,” on dr. Listra öelnud ühes intervjuus. Ta on pälvinud mitmeid kõrgeid tunnustusi ja autasusid.
Dr. Listra alustas huvitava tõdemusega, defineerides kultuuri nii: „Kultuur on see, mida inimesed teevad ja mida nad jätavad tegemata ehk see, mida nad ei tee. Kultuur on ka keskkond, milles inimene toimib.“ Sageli peetakse majandust esmatähtsaks ja kultuuri teisejärguliseks, aga kultuur on äärmiselt oluline, kujundades riigi mainet. Võime eraldada formaalset (professionaalset) kultuuri ja informaalset (mitteprofessionaalset) kultuuri. Igas riigis on olemas ametlikud kultuuri-institutsioonid, aga ka ühiskondlikud organisatsioonid (ühingud, seltsid, klubid), mis püüavad oma kultuuri edendada. Just sellel tasandil käib vilgas tegevus. Formaalne institutsioon, Laulupeo Komisjon otsustas mullu, et rongkäik tuleb paduvihma tõttu ära jätta. Aga peolised arvasid teisiti, nad tulid kohale ja marssisid vapralt Lauluväljakule. Ka EKK on üks selline mitteformaalne institutsioon, mis on vorminud Kanadas eesti kultuuri ja pakkunud loojatele tegutsemisvabadust. Dr. Listra leidis, et väliseestlaste mitteformaalsest tegevusest oleks tänasel Eestil midagi õppida. Ta andis EKK-le üle kaunis nahkköites Heie Treieri raamatu „Pärsimägi. Võrumaa — Tartu — Pariis“.
Tervitajad-õnnitlejad
Järgnes tervituste osa. Kirjalik tervitus oli saabunud Kanada multikultuuri riigisekretärilt Jean Augustine'lt. EV aupeakonsuli Laas Leivati tervituse edastas tema abikaasa Ellen. 30. juubelil õnnitlesid EKK-d veel Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask, Eesti Kunstnike Koondis Torontos president Mai Vomm-Järve, kes kinkis EKKT 50. Kunstialbumi; Eesti Maja esimees Raivo Remmel, Eesti Maja Kunstikomitee nimel Ingrid Heinmaa ja Tartu College'i Bibliograafia Klubi poolt Aino Müllerbeck.
Vaheajal pakuti kringlit ja kohvi.
Veel muusikat
II osas esines esmalt bariton Avo Kittask. Mister X-i aaria I. Kalmani operetist „Tsirkusprintsess“ kõlas oivaliselt, samuti ka Eduard Oja „Meri“ J. Liivi tekstile. Metsosopran Monica Zerbe laulis „Divinités du Styx“ C.W. v. Glucki ooperist „Alceste“ ning Mart Saare soololaulude klassikasse kuuluva „Unustamatu laulu“.
Hiljem esitasid solistid veel duetina W. A. Mozarti ooperist „Don Juan“ „Ulata mulle käsi“ ja dr. R. Sieczynski „Tallinn, mu kodulinn“. Samuti värvikad ja võluvad esitused. Maestro Armas Maiste ülitundlik ja delikaatne klaverisaade, aga ka humoorikad vahelepõiked lõid salongiliku ja meeldivalt koduse miljöö.
EKK virtuaalmuuseum — kõigile vaatamiseks ja täiendamiseks
Nüüdseks on loodud EKK virtuaalmuuseum, kuhu on salvestatud 500 kunstiteosest umbes pooled, millest sai ka publik aimu kontsertaktuse II osas toimunud esitlusest Tauno Mölderi ja Vaado Sarapuu kaasabil.
Virtuaal- ehk e-muuseumisse pääsevad kõik, kel on võimalik kasutada kompuutrit ja internetiühendust võrguaadressilt http://estarts.ca
Et kohati on kunstnikke ja nende loomingut puudutavad andmed lünklikud, kutsus hr. Pahapill kõiki üles e-muuseumi täiendama kas kunstnike endi või nende taieste fotode näol.
Kontserdi lõpul ulatati tänuks roose esinejatele ja pr. Pahapillile. Hando Nahkurile anti EKK kuldteenetemärk. Hando tänas veel kutse eest ja ütles, et Torontos käimine on tema jaoks alati unustamatu.
Siiski ei saa seda pikka lugu lõpetada ilma pealkirja lahti mõtestamata. Eesti Maja lava serval põles nimelt 40 küünalt, ehkki juubilar pühitses 30. sünnipäeva. Põhjus oli väga lihtne — küünlajalgades oli 40 auku. Need 10 lisaküünalt tähendavad hr. Pahapilli sõnul seda, et EKK lubab jätkata veel vähemalt 10 aastat.
Selleks soovime neile palju jõudu!
