Nagu lugupeetud lugejad Eesti Elu veergudelt on juba varem võinud tähele panna, toimub Eesti Kunstide Keskuse 30. juubeliaasta pidustuste esimese üritusena pühapäeval, 23. oktoobril k.a. Toronto Eesti Majas maailmakuulsa ooperi- ja kontsertlaulja Mati Palmi GALA-KONTSERT.
Käesoleva kirjutisega on meil rõõm lehelugejaid informeerida lugupeetud külalisesineja rikkalikust muusikalisest tagapõhjast. Leheruumi kokkuhoiu huvides mainime siin vaid osa tema paljudest rollidest ooperites, festivalidel, kontsertidel ja muudel suurüritustel, mis on toimunud üle kogu maailma. Neist lähemalt võib lugeda Eesti Rahvusooperi veebilehelt
http://www.opera.ee/382 Mati Palm sündis 3. jaanuaril 1942 Tallinnas. Aastatel 1962-1968 õppis ta Tallinna Konservatooriumis ja 1972-1973 Moskva Konservatooriumis prof. Hugo Dietz’i klassis. 1974-1976 õppis Palm La Scala's Renata Carosio klassis ning 1976-1980 oli ta lauluklassi õppejõud Tallinna Konservatooriumis. 1990. aastast alates oli M. Palm Eesti Muusikaakadeemia lauluosakonna õppejõud, alates 1995 professor ning 1995-2000 samas lauluosakonna juhataja.
Alates 1969. aastast on Mati Palm olnud ooperisolist Rahvusooperis „Estonia“, andes etendusi paljude nimekate dirigentide käe all.
Ta on osalenud arvukatel mainekatel rahvusvahelistel festivalidel alates 1973. aastast, mil Moskvas toimus muusikafestival „F. I. Shaljapin 100“. Mitmel korral on ta esinenud Savonlinna ooperifestivalidel Soomes, samuti festivalidel Austraalias, Itaalias, Ungaris, Peterburis ja mujal. Tal on olnud külalisesinemisi Buenos Aireses, Berliinis, Mongoolias, Odessas, Budapestis, Soomes, Prahas, teistes Balti riikides, Peterburis ja mujal.
Mati Palm on esinenud nii üksi kui erinevate ooperikompaniidega rohkem kui 50-s Euroopa ooperi- ja kontserdisaalis. Ta on laulnud peaosi enamuses maailmakuulsates ooperites („Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Figaro pulm“, „Türklane Itaalias“, „Sevilla habemeajaja“, „Rügemendi tütar“, „Lucia di Lammermoor“, „Don Carlo“, „La Traviata“ „Rigoletto“, „La Bohème“, „Maskiball“, „Madame Butterfly“, „Mantel“, „Carmen“, „Nõidkütt“, „Don Quijote“, „Hoffmanni lood“, „Boris Godunov“, „Windsori lõbusad naised“, „Vikerlased“, „Tasuleegid“, „Vabaduse laulik“ jne, jne).
Kuid Mati Palm on tuntud ka kontsertlauljana. Ta on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi klassikalise muusika sõpradele, lauldes solistina J. S. Bachi „Missa h-mollis“, „Johannese passioonis“ ja paljudes Bachi kantaatides, aga ka mitmetes teistes muusikalistes suurvormides (Händeli „Messias“, „Alexanderi pidu“ jt; Mozarti „Reekviemis“ ja missades, Beethoveni „Missa solemnises“ jt missades, 9. sümfoonias; samuti Schuberti, Mahleri, Brahmsi, Rossini, Puccini, Stravinski, Verdi, Tobiase, A. Kapi jt. heliloojate suurteostes. Palmi panus eesti autorite soololaulude tutvustajana ja ettekandjana on olnud imetlusväärne.
Mati Palmi poolt esitatud muusikat on suurel hulgal jäädvustatud CD-dele ja heliplaatidele, samuti ka filmides.
Ta on olnud paljudel rahvusvahelistel laulukonkurssidel zhürii liige või esimees.
Mati Palm on olnud zhürii liige viiel M. Glinka nimelisel konkursil ja paljudel lauluvõistlustel Eestis.
Teda on pärjatud hulgaliste auhindadega (II auhind Balti riikide Noorte Lauljate konkursil,
kuldmedal IX Klassikalise Laulu Võistlusel Sofias 1971; I auhind Balti riikide Noorte lauljate konkursil 1972; hõbemedal F. Vinase-nimelisel Rahvusvahelisel konkursil Barcelonas; G. Otsa auhind, A. Toomi Mälestusfondi auhind Torontos; tunnustuskiri Eesti Kunstide Keskuselt Kanadas;
Valgetähe Riigiorden).
Arvestades külalisesineja rahvusvaheliselt kõrget taset ja sellega kaasnevat mainet, ootab Eesti Kunstide Keskus kohalike ja ümbruskonna muusikasõprade rohkearvulist osavõttu meie eelseisvast juubeliaasta ürituste avakontserdist.
Külalislauljat saadab klaveril meile kõigile hästi tuntud maestro Charles Kipper. Tema muusikalise tagapõhja kohta ilmus hiljuti meie lehes põgus kokkuvõte.
Lähem informatsioon telefonil 416-259-9779 või e-posti kaudu:
