MAARJA MERIVOO-PARRO
kuraator Üle 12 aasta võib Tallinnas jälle tutvuda Eesti Kunstnike Koondis Torontos liikmete loominguga – kokku 40 kunstnikult on väljas 77 maali ning 1 skulptuur. Kuna näitus nimega „Eklektika, eesti kunst laias maailmas“ on avatud vaid aprillikuu jooksul, on loomulik, et kõik Kanadas elavad huvilised seda kaema minna ei jõua, mistõttu järgnevalt tulebki esitlusele lühike kokkuvõte näituse saamis- ja kujunemisloost, samuti väljapaneku kirjeldus.
Aastal 2006 õnnestus mul teha lühiajaliselt uurimustööd Eesti Keskarhiivis Kanadas. Seal viibitud aeg oli tõeliselt kasulik nii minu teaduslike huvide seisukohast kui ka seetõttu, et tutvusin seal paljude toredate eestlastega. Toona oli minu põhitähelepanu suunatud väliseestlaste kultuuripoliitilistele käitumismustritele ja ma keskendusin peamiselt muusikaelu uurimisele, mistõttu ühegi EKKT liikmega minu teed ei ristunud. Pärast Eestisse naasmist aga sain meeldiva üllatuse osaliseks – nimelt oli EKKT president Mai Reet Vomm-Järve lugenud minu ettevõtmiste kohta Eesti Elust ning otsustanud mulle EKKT 50. juubeli albumi kingituseks saata. See album meeldis mulle väga. Seal kajastus ühingu mitmepalgelise loojaskonna loomingulisus ja siirus, millega nad kogu lääneliku kunstiajaloo väljendusvahendid enda heaks tööle panna suudavad. Ma leidsin, et see seltskond väärib tähelepanu ka kodu-Eestis ning lubasin enesele, et niipea kui võimalik, võtan midagi selle saavutamiseks ette.
Pisut rohkem kui aasta tagasi tulin tööle Tallinna Linnamuuseumisse. Nüüd oli mul võimalus oma lubadus täita. Juba juunis 2007 alustasin läbirääkimistega ning tõsisem töö sai alguse augustikuus. Olen äärmiselt õnnelik ja tänulik usalduse üle, mis mulle nii EKKT kui ka Linnamuuseumi juhtkonna poolt osaks sai. Mulle anti vabad käed nii näituse kontseptsiooni, kujunduse, kataloogi kui ka muude pisiasjade üle otsustamisel.
Töid valides pidasin silmas, et „sõna“ saaksid kõik soovi avaldanud kunstnikud – soovisin kodupublikule väliseesti kunstist võimalikult mitmekülgset pilti edastada. Positiivne eklektika oli see, mida EKKT puhul rõhutada soovisin. Minu eesmärgiks oli esitada lihtne ja siiras abstraktsioon üldinimlikel teemadel ja ühtlasi peegeldada üht tahku eesti kunsti tunnetuslikust dünaamikast.
Galerii ruumid kujundasin vastavalt ulgueesti ajaloo baasnarratiividele. Esimene, merevaadetele pühendatud saal, tähistab paguluse avalööki – dramaatilist põgenemist ja sellega seotud hingeseisundeid. Teises saalis üritasin anda edasi pilti segaduste ajast – elu pagulaslaagrites oli keeruline, uues asukohamaas tuli omandada uusi kombeid, oskusi ning teadmisi. Ka uue asukohamaa kultuuriga kohanemine nõudis pingutusi. Samuti tekitas tol ajal palju muret hirm ja teadmatus kodumaa ning maha jäänud lähedaste käekäigu pärast. Kolmas ning ühtlasi kõige suurem ruum kajastab harmooniat – väliseestlased on end üles töötanud ning suudavad nautida oma eksistentsi puht-inimlikust aspektist. Viimane saal on see, mis ringi sulgeb – seal tuleb vaatluse alla ajaloolise kodumaa ning sinna naasmise teema nii mõtetes kui füüsiliselt. Võib näha Tallinna vaateid, rahvariideid, nostalgiat ning sisevaatlust. Selle saali peaküsimuseks on eestlaseks olemise teemadering.
Kujundasin näituse nii, et eklektilisus sisalduks peale sisu ka vormis – maalid ei ripu üksteise kõrval ridades, vaid üritasin neist moodustada mosaiike ja kaleidoskoope, kus ideed ning värvid ja vormid saaksid üksteist toetades või teineteisele vastandudes luua uusi tähendusväljasid ja tunnetuslikke võrgustikke. Seega pole minu välja pakutud näituseloogika sugugi mitte ainukene, vastupidi, kõigil külastajatel on võimalus esitlusele tulev kunst ise lahti mõtestada. Viimase juures on kahtlemata abiks näituse kataloog, kus on peale näituse kontseptsiooni lühidalt kirjas ka Kanada eestlaste ning EKKT ajalugu, samuti iga näitusel figureeriva kunstniku elulugu ning foto.
Näituse avatseremooniale lisas glamuuri viiuldaja Juhan Schüts, kelle oskuslik musitseerimine andis avamise ametlikule osale raamid. EKKT kunstnikest olid kohale tulnud Eha Luik, Aime Halliko ning Jaan Teng, keda peeti meeles lilleõitega. Toimuvast tegi reportaaži ka Eesti Televisiooni kultuuriuudiste saatemeeskond. Kohale tulnud arvukat publikut kostitati nostalgiliste suupistetega – peale traditsioonilise veini, minipirukate ja eksootilise puuvilja pakuti ka võileibu ning morssi, mille valmistamisel oli järgitud Nõukogude okupatsiooni eelseid toitumistavasid.
Selle suurettevõtmise sponsor, Eesti Kunstnike Koondis Torontos tõestas taaskord nii oma rahvusvahelist taset kui ka jätkusuutlikkust organisatsioonina.
Au ja tänu väärivad EKKT juhtfiguurid Mai Reet Vomm-Järve, Jaak Järve ning Elva Palo ning loomulikult kõik näitusele oma teoseid saatnud kunstnikud. Eestis aitas ürituse õnnestumisele kõige enam kaasa kunstnik Eha Luik, kes korraldab samas galeriis juba suve alguses ka oma isikunäituse. Teine EKKT kunstnik, kes oma loomingut ka eraldi esitleb, on Arville Puström-Uus. Tema teostega saab Kastellaanimaja Galeriis tutvust teha selle aasta detsembris.
