Eesti Korporatsioonide Liit (EKL) tähistas oma 92. aastapäeva laup., 31. märtsil Tartu College’is, kusjuures eestvedajad olid kohalviibivate tegevliikmete seast kõige nooremad.

Selle aasta presideeriva korp! Vironia arvukas ja nooruslik liikmeskond värvis kogu õhtu tegevuse ulja tudengliku energiaga. See lõi pidustustele miljöö, mida isiklikult sain kogeda vaid EKL-i kommerssil möödunud aastal Tartus, kus presideeris üliõpilastest koosnev korp! Sakala.

Kogu siinset tegevust, tulvil tseremooniat, juhtis korp! Vironia senior, seega EKL-i esimees, noor vilistlane Paul Marley. Kombetalituslik ja laulurohke vennastuspidu oli vil! Peeter Nieländeri kindlates kätes.

Jälgides pidustuse peaaegu ooperlikku kulgemist, kerkivad taas mõtted, kuivõrd on eestlased rakendanud rahvusvahelisi vorme rahvuslikuks otstarbeks. Näiteid, mida endile tihti ette toome, leidub kiriku, riigikorra, sõjaväe ja skautliku raamistiku ümberkujundamise juures. Nii püüdsid akadeemilised noored rohkem kui sada aastat tagasi kasutada Kesk-Euroopa traditsioone, mis avaldusid Eestis viibivate balti-saksa tudengite hulgas. Sellest tekkinud rahvuslik vaim kanduski korporatsioonide otsusele minna Eesti Vabadussõtta täies koosseisus.

Nüüd näeme, kuis noorem, st. kolmas põlvkond Põhja-Ameerikas, on võimeline juhtima mõndagi osa eesti ühiskonnast ja seda rahvuslikul rajal. Lugu on ikka samast rahvast, keda on püütud allutada ja hävitada aastasajandeid.

Mis on ühist eelpoolmainitud eesti ,,rahvusliku rajaga” ja korporatsioonide liidu tegevusel, nagu EKL-i aastapäev? Ühiseid nimetajaid on küllalt. Pidulik koosolek on sisuliselt isamaaline; toimub lahkunute mälestamine ja kõne isamaale, mida viivad läbi erinevate korporatsioonide esindajad. Sel puhul olid need vil! Vello Soots (korp! Sakala) ja vil! Peeter Einola (vil! Rotalia). Tervitusi andis üle Soomepoiste nimel vil! Ylo-Mark Saar (korp! Rotalia) koos kingitusega EKL-i eestseisusele. Kohalviibijate ees istuv korporatsioonide esindus, peamiselt esimehed, kannavad oma erinevaid tunnusmärke. Istung lõpeb eesti hümniga. Nii ongi kinnitatud tegevuse alus.

Teine osa, vennastuspidu, sisaldab ka sõnavõtte, millega kaasnevad ühislaulud, nagu Eesti lipp ja Gaudeamus igitur. Esimene kõne on pühendatud EKL-ile, teine Alma Materile ning noorusele — sel aastal eriti kohane. Need kandsid ette vil! Laas Leivat (korp! Fraternitas Estica) ja vil! Priit Nikker (korp! Vironia). Vennastuspeo kõrgpunkt on tähendusrikas ja kõiki haarav vennastumise kombetalitus, mis loob vaimse ühenduse.

Järgneb lõõgastumine õhtusöögi näol. Õhtusöögi vältel tavaliselt kõnesid ei peeta, vaid hakkab toimuma juhitud laul, mis hiljem viib õhtuse miljöö meeleolukaks ja veelgi ühendavamaks. Seekordne magister cantandi sv! Nieländer jäi edasi aktiivseks; temaga liitus kümmekond laulujuhti, mõned ka teistest korpidest nagu Sakala, Ugala ja Rotalia. Imponeeriv oli korp! Vironia noorte kasvatus; nende noorliikmed e. rebased käitusid kombekohaselt, kaasa arvatud cantuse tegemise juures. Õhtust võinuks kujuneda laulupidu, sest hääled olid võimsad. Eks võimas ühislaul ole juba poolteist sajandit eesti rahvale omane.

Kohal oli poolesajaline liikmeskond korporante. Osalemisarv on aastaid olnud stabiilne. Mõnegi suurema korporatsiooni esindus jättis tühimiku, mida aga kattis presideeriva konvendi liikmeskond, kes tavaliselt tuleb kohale toetamaks oma eestseisust. Kui korp! Vironia suudab edaspidigi inspireerida teisi korporante nagu ta tegi seda sel aastal, jääksid pojad eeskujuks isadele. Seega suunaks Vironia noorus EKL-i tegevuse Kanadas tähtedele lähemale.

Märkmed: