Andres Raudsepp
Nagu hiljuti välja kuulutatud, toimub selle aasta küünlakuus taas akadeemiliste organisatsioonide vaheline võrkpallivõistlus. Seesama, mis vahepeal aastaks puhkusele suikus. Võib esialgselt öelda, et sündmuse taastamise peamiseks ajendiks on traditsioon. Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) poolt korraldatud turniir sai alguse Toronto Ülikooli vilistlaste võimlas tänu paarile agarale korp! Rotalia liikmele c. 50 aastat tagasi ja ühest ilusast kombest on eestlastel üpris raske loobuda.
Siinjuures vaatab tegelikkus aga hoopis tuleviku suunas, mille eest püüavad hoolitseda nooremate põlvkondade liikmed. Hiljutine jutuajamine vastava isikuga, spordimeister Hillar Sõrraga, toob esile selle huvitava fenomeni kanada-eestlaste ühiskonnas.
Tuleb hetkeks arvestada ajaloos toimunud tõigaga, et kümned tuhanded eestlased olid sunnitud kodumaalt põgenema 1944. a. sügisel ja et globaalsetes kogukondades arenesid järgnevates põlvkondades uued juhtkonnad mitmel alal, seejuures ka sport. Vahepealsed põlvkonnad leiavad nüüd, et veelgi järgnevat generatsiooni on võimalik hoida eesti vaimus ja seda ka eestlaste lemmikspordi kaudu. Siinjuures tõstabki pead vana hea võrkpall.
Eesti Korporatsioonide Liidu poolt korraldatud turniir, milles on alati osalenud ka tugevad Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskonnad Kanadast ja USAst, on tasapisi kahanenud oma osavõtu poolest, olgugi et paar aastat tagasi võistles U of T Scarborough võimla väljakul kuus meeskonda. Naiskonnad olid kaks-kolm aastat varem loobunud osalemisest üldvõistlusel.
Vahepeal, st alates 10 aastat tagasi, selgitab Hillar Sõrra, algatasid EKLi turniirist osavõtjad uue põneva ettevõtmisega, nimelt Jõekääru-Kalevi võrkpallilaagri. Suvel toimuv treeninglaager nägi ette võrkpalliga seotud oskuste arendamist noortele 8-18 a vanuses. Juba kuus-seitse aastat hiljem võimaldasid võrkpallilaagri treenerid tuua noorte poiste meeskonna EKLi turniirile, kus nad saavutasid kolmanda koha.
Kui küsida, kas Jõekääru võrkpallilaager on arendanud eesti soost noori sportlasi võrkpalli alal ja seejuures võimaldanud neile edu oma koolide võistkondades, vastab Hillar Sõrra:
,,Oleks loota. Igatahes tänapäeval on palju rohkem noori, kes mängivad Ontario Volleyball Association’i liigas ja isegi ülikoolides. Ühinemine eesti akadeemilise organisatsiooniga aitab elustada ka EKLi poolt korraldatud turniiri”.
Tuleb välja, et selle aasta võrkpallivõistlus leiab aset privaatkooli võimlas, kus Hillar Sõrra on ise tegev sporditreenerina. Asukoht on ka lähemal linnale kui Scarborough campus. Niisiis on ka publikut kutsutud jälgima põnevaid mänge Bayview Glen kooli võimlas Don Millsi linnaosas (vt aadressi ja kuupäeva artikli lõpus).
Siinjuures paar sõna Hillar Sõrrast ja tema ettevõtlikust tegevusest. Üle 20 aasta on ta osalenud korp! Sakala võrkpallimeeskonnas, mis võttis üle esivõimu korp! Rotalialt sajandi vahetusel. Samas on ta hariduse alusel töötanud ja tegelenud spordialal, mis on viimastel aastatel viinud üle ettevõtlusele.
Ühte neist võib kogeda rännates internetirajal Bluff’s Performance.com aadressil, kus Hillar on kaasomanik. Bluff’s Performance pakub haruldast sportlikku tegevust idapoolse Toronto järverandadel. Teine on Evolution Volleyball Club, mille Hillar võttis üle eelnevalt omanikult, olles suurenevate võrkpallinaiskondade juures organiseerija ja tegevuse läbiviija. Võiks mainida, et tema tütred on tippsportlased võrkpallis.
Seoses Jõekääru-Kalevi võrkpallilaagri arenguga ja selle ühendusega EKLi turniiri kõrval, tahab Hillar tunnustada Taimo Ilvese olulist rolli nii võrkpallilaagri juures kui ka vahekohtunikuna EKLi turniiril. Spordilaagri algatajate ja juhatuse liikmete hulgas ta nimetab ka teisi, nagu venda ja tuntud võrkpallurit Peter Sõrrat, Raivo Remmelit, Uno Jaasoni, Vivian Holmbergi, Kristina Nieländerit, Juuli Lindaud ja Heikki Novekit. Samas pidid juhatuse üle võtma sel aastal Aleksander Põldma ja Kristina Lillakas. Jõekääru-Kalevi võrkpallilaagri toetuseks ja tuleviku heaks on korraldatud laupäeval, 11. veebruaril pärast EKLi turniiri, suurem järelpidu ja tants Tartu College’is algusega kell 8 õ minimaalse annetusega ($10.00) ja mitme meeldivusega.
Vahepeal ei tohiks unustada peamist sündmust varasematel tundidel, kus kohtume Vironia, Sakala ja Rotalia korporatsioonide meeskondadega. Samuti ei tohi unustada Eesti Üliõpilaste Seltsi. Võimalikult on näha ka demonstratsioon-naiskondi, kelle osavõttu on pikemat aega oodatud.
Asukoht: Bayview Glen kool, 85 Moatfield Drive(/b), sissesõit Don Millsi teelt York Millsi teelt põhjapoole minnes (lõunapool Sheppardit). Parkimine Bayview Glen Turf parkimisplatsil kooli taga. Kasutada küljeust (lower school entrance). [b]Kuupäev: laupäev, 11. veebruar 2017 algusega kell 12.00.
Sportimine võiks kesta kella kuueni, kuid siis algab lõbus koosviibimine Tartu College’s. Seal hüüame Taimo Ilvese sõnul: Elagu võrratu võrkpall!
