„Välkugu teras ja raiugu raud, mehi ei kohuta surm ega haud...”
(G. Suitsu luuletusest „Mehed“)
Vaimusilma ette kerkib masendav pilt, kui mõelda nendele sõnadele. Ülekohtule vastu astumine nõuab julgust, vaeva ja isiklikke kannatusi. Läbi pöördelise ajaloo on meie kangelased ennast ohverdanud, võideldes võõra võimu vastu Eesti rahva ja riigi eest lahinguväljadel nii 1217.a. Palal, 1919.a. Võnnul kui hiljem Sinimägedes ja siis veel edasi metsavendadena.
Võidupühal, 23. juunil süüdatakse vabaduslõkked igal pool üle maailma, kus on eestlasi, näidates veendumust, et Eesti rahvas iial enam ei kannataks. Võidutuli, mis hõõgub aasta läbi meie südametes, lööb lõkendama sel tähtsal rahvuspühal, mälestades neid, kes langesid meie ühise kodu kaitsel. Tuli on küll oma olemuselt hävitav, kuid valgus ja soojus on hinge tervendavad.
Vapra südame ja aatelise lootusega astuti vastu, et mitte lasta vabaduse loitvat leeki hääbuda. Kunagised noored eesti vabadusvõitlejad on jätnud kustumatu jälje meie kodumaa pinnale. Kõikide kohustus on hoida meie esivanemate saavutusi, andes oma tegudega tulevastele põlvkondadele eeskuju, et säiliks meie rahva olemasolu ja vabadus.
Vabadus ja sõltumatu eluviis on Kanada eestlaskonna jaoks nii omane, et sellele ei juhi keegi enam palju tähelepanu. Raske on mõista, milline ülekohus on toimunud meie rahvaga läbi aegade. Eesti on olnud taas iseseisev pool sellest ajast, kui pikk oli terve esimene Eesti Vabariigi iseseisvusaeg. Näiteks aastal 1933 ei tundnud kodumaal keegi erilist muret, et uus maailmasõda ja orjuseaeg on jälle tulemas, aga tulevik näitas teisiti.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas soovib kõikidele eestlastele Võidupüha puhul visadust, edasipüüdlikkust ja valvelolekut, et meie rahvas iial enam ei peaks kannatama võõra hegemoonia või võimu all.
Minevikku ei tohi unustada...
Võidupühal 2003
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Avo Kittask, esimees
EKN-i läkitus Võidupühaks
Arvamus
TRENDING
