Eesti Vabariigi valitsuse rahvuskaaslaste programmi eesmärgid köitsid nii veterane kui ka uusi liikmeid. Pärast seda, kui Avo Kittask esitas tegevuskava, käsitles Kalle Kadakas ülalmainitud programmi eesmärke. Kavas on ette nähtud EKN-i osavõtt programmi uuendamise konverentsist.
4-aastane rahvuskaaslaste programm, mis käivitus 2004. aastal, keskendub võõrsil elavate eestlaste väljaselgitamisele, nende identiteedi säilitamisele, toetamisele ja nende tagasipöördumise toetamisele. (Teatavasti elab ligi 14% eestlastest ehk 160.000 inimest väljaspool Eestit, suurem osa neist endise N. Liidu aladel.)
Eesti rahvastikuministri informatsioonist selgub, et „kohtades, kus eestluse jätkusuutlikkus on vähene, seatakse esiplaanile ajaloolis-kultuurilise väärtusega arhiivide säilitamine“ ning võimaluse leidmine „eesti organisatsioonide või Eesti riigi omanduses oleva kinnisvara väärtuse säilitamiseks“.
Kuna Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku ühinemine kodumaal ja võõrsil on üldiselt ühiskonnas päevakorral, siis programmi tegevuskirjelduses sisalduv lõige – „kiriku omandiga seotud probleemide lahendamisega on kiire ning tuleb püüda tagada koguduste omandi säilimine“ – pakkus delegaatidele erilist huvi.
Koosolek leidis, et rahvuskaaslaste programmi uuendamise konverentsil novembris Tallinnas peaksid osalema EKN-i jt eesti organisatsioonide esindajad, et aidata täpsustada sihte, vahendeid ja tegevust võõrsil elavate eestlaste elujõulisuse arenemiseks.
Avo Kittaski poolt esitatud tegevuskavas olid mitmed vajaduste kohased aktsioonid ning alalised, aastast aastasse jätkuvad tegevused, mis katavad välispoliitilisi, rahvuspoliitilisi, ühiskondlikke, rahvuskultuurilisi, noorsootöö, informatsiooni jt alasid. Võeti teatavaks Keskarhiivi aruanne ja tulevikuplaanid.
Avo Kittask teatas, et estore-ist (EKN-i infopunkt ja pood) saab asju varsti tellida interneti kaudu aadressil estore.ekn.ca . Ettevalmistus selleks on olnud aeganõudev ja keeruline.
Koosolek valis ühehäälselt Avo Kittaski jätkama EKN-i esimehena. Lisaks valiti juhatusse Markus Hess, Charles Kipper, Marta Kivik, Ellen Leivat, Laas Leivat ja Jaan Lepp. Vastuvõetud põhikirja muudatused limiteerisid juhatuse arvu kuuele liikmele.
Revisjonikomisjoni valiti: Piret Komi, Tõnu Tõsine, asemik Margus Tae; regioonide direktoriteks: Alar Suurkask (Läänerannik), Eero Tae (Quebec ja idarannik), Jaan Schaer (Jõekääru); Balti Liit Kanadas esindajaks Johannes Pahapill; Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindajateks: Avo Kittask, Ellen Leivat, Laas Leivat, Markus Hess, Jaak Juhansoo (USAs), Veljo Areng (USAs); noorsootöö komisjoni Enn Kiilaspea, David Hogg ja Anne Tüll; välispoliitilisse komisjoni: Ruho Paluoja ja Jaan Schaer; rahvuspoliitilisse komisjoni: Kalle Kadakas, Katrin Otsa ja Enn Kiilaspea. Ex-officio EKN-i liikmed on E.E.L.K. peapiiskop dr. Andres Taul ja Eesti Liit Kanadas esinaine Heli Kopti.