Alates 1. jaanuarist 2002.a. peavad Eesti kodanikud, kaasa arvatud välismaal elavad eestlased pöörduma isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poole esmakordse Eesti passi taotlemiseks. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas saatis alljärgneva kirja peaminister Mart Laarile, siseminister Tarmo Loodusele ja riigisekretärile Aino Lepik von Wirenile.

V.a. härra Mart Laar, härra Tarmo Loodus, proua Aino Lepik von Wiren,

Pöördume Teie poole Kanadas elavate eestlaste nimel seoses Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega "Isikutunnistuse või Eesti kodaniku passi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning isikutunnistuse või kodaniku passi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu", mis jõustus 1. jaanuaril 2002.a.

Leiame, et paragrahv 2, lõikes (1), kus on ettenähtud passi taotlejal isiklikult[/b] pöörduda Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse, on vastuolus E.V. Konsulaarseadusega, mille 4. peatükk, paragrahv 23 pealkirjaga "Eesti kodaniku passi väljastamine" sätestab, et "Konsulaarasutus võtab vastavalt Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seadusele (RT I 1993, 43, 618), välisriigis elava või viibiva Eesti kodaniku taotluse passi saamiseks. Taotlus koos dokumentidega edastatakse vastavale asutusele Eestis."

Leiame, et paragrahv 1, lõikes (1) annab siiski võimaluse, et seda määrust saaks rakendada ka erandeid arvestades - "teostama isiklikult, kui ei ole sätestatud teisiti".

Arvame, et uue määruse kohaselt võõrsil elavate E.V. kodanike õigused on sellega piiratud ühe riigiameti asjaajamise reeglite alusel. Esitame mõned probleemid:

1. Passi taotleja koos vastavate dokumentidega kõigepealt taotleb Eesti viisat, et sõita Eestisse ja isiklikult esitada avaldus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Seal avastatakse, et on vaja lisadokumente hankida ja taotlus taas esitada. Täiendavaid dokumente on saadaval ainult asukohamaa ametitest. Isik ei ole mitte regulaarne Eesti külastaja. Tema passi taotlus võib rahuldamata jääda mitmeks aastaks seni, kui ta jälle jõuab kodumaale tagasi. Isik võib olla uhke oma sünnijärgse kodakondsuse üle, aga jääb tõenditeta. Kui passi taotluse saaks esitada välisesinduste vahendusel, siis nõutavaid andmeid saaks mõne päeva jooksul kohale tuua.

2. Eriti noored saavad külastada Eestit harva. Koolide vaheaegadel teenivad nad raha õppimiseks. Üksikud reisid Eestisse on lühiajalised. Uues määruses paragrahvis 3, lõikes (3) on sätestatud, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet määrab "taotlejale tähtaja 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et puuduste kõrvaldamata jätmisel jätab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet taotluse läbi vaatamata". See nõue omakorda jälle takistab võõrsil elavatel noortel taotleda passi. Viisa kehtivus on ühekordse viisa puhul ainult 30 päeva. Mitmekordse viisa puhul on vajalik küllakutse Eestist. Viisa on ka palju kallim.

3. Paragrahvis 2, lõikes 1 - kui taotleja tervislik seisund ei võimalda tal Eestisse reisida, et passi taotleda. Kuidas on korraldatud siis avalduse vastuvõtmine isiku elukohas või viibimiskohas?

4. Lisaks ülaltoodud probleemidele on määruses paragrahvis 11, lõikes (5) sätestatud, et "välisriigis välja antud dokument peab olema tõlgitud eesti keelde jne." Kanadas asuvatele kodanikele on see uus nõue. Senini on vastu võetud inglis- ja venekeelseid dokumente ilma tõlkimisteta. Tajume siinpool hästi, et E.V. Valitsus tahab tagada E.V. passile maksimaalset turvalisust ning vältida juhuseid, kus kvalifikatsioonideta isikud saaks vale- või võltsandmete esitamisel omada passi. Julgeme konstateerida, et selliste olukordade kõrvaldamiseks leidub teisi lahendusi. (Toronto aukonsulaadi kogemused näitavad, et peaaegu kõik passi taotlejad on aastaid tuntud aukonsulaadile kui sünnijärgsed kodanikud.)

Oleme igati julgustanud ja edutanud eesti kodanikke passe taotlema.Sellise E.V. tõendiga kodanik võõrsil fikseerib reaalselt oma kodakondsust ja seob ennast legaalselt oma või esivanemate sünnimaaga.

Võime kinnitada, et passi kättesaamine on viimase poole aasta jooksul tublisti kiirenenud. Nüüd oleks ebasoodne aeg taotluste vastuvõtmist raskendada. Oleme igati rahul KMA senini kehtinud passisaamise süsteemiga.

Välisesinduste teenuste kaudu eestlased võõrsil tihti kontakteeruvad vabariigi asutustega välismaal. Seega kujuneb neil isiklik arusaam E.V. riigiaparatuuri praktilisest küljest.

Arvestades ülaltoodut me soovitame tungivalt, et E.V. Valitsus kohandaks uue määruse sätted selliselt, mis võimaldaks esmakordsete E.V. passi taotluste vastuvõtmist välisesindustes.

Suurima lugupidamisega, LAAS LEIVAT esimees Torontos, 7. jaanuaril 2002.a.