Juunis 2004 saatis Venemaa riigiduuma Euroopa Liidule (EL) pöördumise, milles leidis, et Eesti ja Läti rikuvad Euroopa Parlamendi valimisel elanikkonna õigusi. Duuma hoiatas, et pärast valimisi jagab vastutust massiliste valimisõiguste rikkumiste eest ka EL.
Juulis 2004 võttis Venemaa riigiduuma oma istungi päevakorda Balti riikides tehtavad natsismi heroiseerimise katseid tauniva avalduse, viidates Eesti metsavendade rongkäigule.
Novembris 2004 rõhutas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Financial Times'ile, et „tuleb pidevat tähelepanu osutada inimõiguste kaitsele Lätis ja Eestis, kuna olukord neis riikides ei vasta Euroopas üldiselt heaks kiidetud standarditele”.
Detsembris võrdles Vene riigiduumaa väliskomisjoni esimees Konstatin Kossatshov Eesti ja Läti venelaste olukorda Meshethi türklaste omaga. (Stalini rezhiim küüditas Meshethi türklasi mitmetest asukohtadest ning umbes 12.000 elavad nüüd Krasnodari krais — suurem osa neist kodakondsuseta).
Süüdistused aga on leidnud resonantsi Kanada parlamentääride hulgas. Nii kiitsid Kanada delegatsiooni liikmed heaks mullu juulis Venemaa delegatsiooni poolt esitatud resolutsiooni OSCE parlamentaarse assamblee (Helsingi kokkulepe järeletulija) istungil Edinburghis, mis käsitles otseselt Eestis ja Lätis nn. inimõiguste rikkumisi vene kogukonna vastu.
Delegatsiooni kuulusid senaatorid E.M. Cochrane, J.S. Graftsein, W. Rompkey; parlamendi liikmed J. Kenney, F. Lalonde, P.Szabo; ning osalesid C. Lincoln ja S. Robinson (endine M.P.)
EKN-i protest tuletas kanadalastele meelde, et Euroopa Nõukogu detailne aruanne aastast 2003 selgitas, et Eesti on saavutanud märkimisväärset edu inimõiguste kaitse valdkonnas viimase kümne iseseisvuse aasta jooksul. On tehtud oulisi pingutusi, et kooskõlastada Eesti seadusandlust rahvusvaheliste inimõiguste kohustustega ning seda edukalt rakendada.