Eestlaste Kesknõukogu Kanadas täiskogu koosolekul 26. novembril andsid (vas.) EV aupeakonsul, EKN juhatuse liige Laas Leivat ja EKNi esimees Marcus Kolga üle Kanada eestlaste teenetemärgi dr Toomas Sõrrale, New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimehele, kauaaegsele eestluse edendajale Ühendriikides. Foto: Taavi Tamtik
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) aastapeakoosolek 26. novembril võimaldas valitud liikmetel järjekordselt anda hinnangut tehtud tööle ja esitada seisukohti tulevikuplaanide kohta. Arutelu oli elav rohkete soovituste ja ettepanekutega.
Mitmekülgsed saavutused keskendusid üldiselt välissektori tegevusele. Esimees Marcus Kolga mainis oma aruandes järgmisi aktsioone: ‘Magnitsky law’ vastuvõtmine Kanada parlamendi poolt on suures osas EKNi lobi-töö tulemus. (Peab selgitama, et juhtiv tegelane selle juures on olnud EKNi esimees.) Selgitustööd käivitati kõikide erakondade juures, saavutades üksmeelt, et parlamendi kinnitust saada. Seadus nõuab sanktsioonide kehtestamist isikute vastu, keda on tunnistatud inimõiguste rikkujateks ja inimeste represseerijateks. Kanada on juba nimetanud 30 Venemaa ametnikku sanktsoonide esialgses nimekirjas.
Esimees osales oktoobris Ukraina Kongressi esindajate ja Kanada kaitseminister Harjit Sajjaniga koosolekul, kus tungivalt soovitati Kanada väeosade ühinemist ÜRO rahuvalve missiooniga Ida-Ukrainas. Esimees mainis ka, et Kanada väeosade paigutamine Lätti on igati õigustatud ja tänas ministrit selle kehtestamise eest.
Esimees aitas korraldada ekspert-tunnistajate ettekandeid Kanada parlamentaarse välispoliitilise komisjoni istungil, kus fookuses oli Kesk- ja Ida- Euroopa turvalisus ning Kanada diplomaatiliste akrediteeritud esinduste määramine kõikide Balti riikide pealinnadesse, mitte ainult Riiga.
Esimees esines parlamentaarse riigikaitse komisjoni istungil teemaga „Venemaa desinformatsioon“.
Esimees aitas organiseerida poliitilisi kohtumisi Ottawas Valgevene opositsioonijuhile Andrei Sannikovile ja Venemaa opositsioonijuhile Garry Kasparovile, samuti aitas ta korraldada Parlamendimäel Boris Nemtsovist filmi linastamist, milles osalesid poliitikud, diplomaadid ning korraldada filmile järgnev paneeldiskussioon. Esimees saavutas usaldusväärse kontakti Kanada välisministri Chrystia Freelandiga.
Artiklid esimehelt seoses Eesti välispoliitika ning infosõjaga kirjastati väljaannetes Globe and Mail, National Post ja Toronto Star.
Ülaltoodule lisandub aktsioone ja tegevusi seoses Musta Lindi päeva ja küüditamise aastapäevadega, Chris Alexanderi ja Sofi Oksaneni kõnekoosolekutega, selgitustöö parlamentaarsete opositsiooniparteide, kaitse- ja välispoliitika kriitikutega. Korraldati kohtumine EV kultuuriminister Indrek Saare ja organisatsioonide esindajatega.
Taotledes lisatoetust Tribute to Libertyle terrorismiohvrite monumendi rajamiseks Ottawas esimehe ettepanek EV valitsusele tõstis toetussumma $10,000-lt $25,000-le.
Esimees osales Rootsi Eestlaste Liidu ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikdes koosolekutel ning EKNi liikmed osalesid ÜEKNi koosolekul Stockholmis.
Lobitööga Georgina kohaliku valitsuse juures aitas
esimees vähendada Jõekääru lastesuvekodu maamaksukoormat.
Ülalmainitud on lühikokkuvõte osast tegevusaruandest.
Kinnitatud tegevuskava on mitmekülgne: ametnikukoha asutamine Eestis, kelle tegevusvaldkond hõlmab eestlasi võõrsil; Eesti valimisseaduse muutmine, mis annaks eestlastele välismaal koha Riigikogus; usaldusväärsete sidemete arendamise jätkamine Kanada parlamendi välispoliitika ja riigikaitse komisjoniga; taotlemine Kanada suursaadiku määramiseks asukohaga Tallinnas; sidemete tugevdamine teiste Ida- ja Kesk-Euroopa organisatsioonidega; eesti organisatsioonide toetamine selgitus- ja lobitöödega Kanada valitsusametites; EKNi põhikirja sõnastuse kooskõlastamine, et oleks võimalik EKN registreerida mittetulutoova organisatsioonina; jälgida ja paljastada Venemaa desinformatsiooni Eesti kohta, jne.
Täiskogu võttis teadmiseks revisjonikomisjoni rapordi ning kinnitas laekur Kairi Taul Hemingway poolt esitatud rahalise aruande ja eelarve.
Koosolekut juhatas Mihkel Kütti ja protokollis Reet Marten-Sehr. Esimees, olemasolev juhatus ja esindajad ÜEKNis valiti tagasi.
Täiskogu istungile järgnes kõnekoosolek, milles osalesid ka Läti ja Leedu esindajad.
(EE)
