Eesti
Toomas Sildam
Mart Helme. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR
Kinnitage turvavööd! Ameerika mägede stiilis intervjuu annab EKRE esimees Mart Helme. Keskerakonna juhi Jüri Ratase kutsel on ta koos oma parteiga liikumas valitsusse. Siseministrina.
Tervik intervjuu fotodega siit: https://www.err.ee/928529/ekre...
Miks teile ei meeldi, et Eesti ettevõtjad saavad kasutada renditööjõudu, näiteks Poola kaudu Ukrainast toodud maasikakorjajaid või ehitustöölisi?
Sest meie inimesed lähevad madala palga pärast Eestist ära, sest meie paljud inimesed keelduvad madala palga pärast üldse tööle minemast ja selliste inimeste hulgas tekib pikapeale deklasseerumine. Samal ajal, kas ei soovita või ei suudeta maksta meie inimestele normaalset palka ja tassitakse meile sisuliselt orjatööjõudu. Kas keegi püüab mulle öelda, et poolakad vahendavad siia kallist ja kvalifitseeritud tööjõudu?
Tahate maapiirkondades kohaliku ettevõtluse välja suretada?
Ei taha. Tahame üle vaadata, mida on võimalik teha, ja see on ka koalitsioonilepingus, et sellest olukorrast välja tulla. Sest – majandus ei ole prioriteetne. Prioriteetne on rahvus ja rahvusriik. Kui rahvusriiki hävitatakse mingi renditööjõu, illegaalse tööjõu, orjatööjõuga, siis sellega me nõus ei ole.
"Majandus ei ole prioriteetne. Prioriteetne on rahvus ja rahvusriik."
See on majanduspoliitiline ja demograafiline küsimus, millele tuleb läheneda mitte ainult nii, et "mul ei ole töökäsi, mul ei ole neid kuskilt võtta". Kui läksime Euroopa Liitu, oli jutt väga lihtne: siseneme suurele turule, kus on tööjõu vaba liikumine. Palun, tooge Saksamaalt, üldse nendest riikidest, kus palgatase ja sotsiaalsed tagatised on tsiviliseeritud tasemel, aga ärge tassige siia orjatööjõudu.
Majandus peab olema tark, aga mitte orjatööjõul põhinev. Me ei ole vana Rooma.
EKRE ministrid keskenduvad valitsuses bürokraatiavastasele võitlusele (2)
Kohalikud ettevõtjad ei leia kohapealt piisavalt tööjõudu.
Halvasti otsivad. Vaatavad halvasti palga ja sotsiaalsete tagatiste numbrite peale. Püüavad kõrvale hiilida maksude maksmisest. Ei ole mõtet tulla mulle rääkima, olen ise ka pool elu maal elanud, näen väga hästi, mis toimub.
Üks maasikakasvataja rääkis ERR-ile, et ta on väsinud kohalike külajoodikutega kemplemisest, sest tööd ei tee nad nagunii, aga Ukraina õpetajad on tõeliselt kohusetundlikud ja töötahtelised.
Jah, ja mis me siis teeme? Teemegi Eestist Ukraina, sest ühel maasikakasvatajal ei ole tööjõudu?
Et las see maasikakasvataja paneb oma ettevõtte kinni?
Ei. Tuleb ümber vaadata, kuidas saame tööjõudu leevendada näiteks õpilastele suvise töö pakkumisega. Praegu on see väga keeruliseks aetud. Tuleb üle vaadata inimesed, kes ei tööta ega õpi, neid on umbes 35 000 – täiesti piisav arv, et maasikaid korjata. Tuleb üle vaadata, kuidas saame oma inimesed Soomest tagasi tuua.
Ei hakka siin ajama mulle kärbest kõrva, et ainult Ukraina tööjõud on Eesti majanduse lahendus. No ei ole. See on Eesti majanduse hukatus, sest see ei ole innovatiivne tootev majandus, vaid lipp lipi peal, lapp lapi peal kokku klapitatud hädamajandus.
Kas te ei toeta tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus?
Ukraina ei ole Euroopa Liit.
Poola on, ja Ukraina päritolu renditööjõudu vahendavad Eestisse Poola ettevõtted.
Ei ole mind mõtet veenda, et Ukraina tööjõud on Eesti majanduse päästerõngas. Ei ole. Ja veelkord – ei ole! Eestist ei tehta Ukrainat. Eestist tuleb teha riik, kus on kõrged palgad ja sotsiaalsed tagatised nii nagu Saksamaal. Vaat see on riik, mida meie tahame näha. Aga mitte Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt siia tassitud odavat tööjõudu.
PPA: kõikjal pole piiriseire veel täiuslik
"Eestist tuleb teha riik, kus on kõrged palgad ja sotsiaalsed tagatised nii nagu Saksamaal."
Aga Poola kaudu?
On teil midagi venekeelsete vastu?
Jah, meil on selle vastu, et Eesti riigikeeleks muutub paralleelkeelena vene keel. Et eesti keel taandub tasapisi köögikeeleks, inglise ja vene keele ees. Jah, meil on väga palju selle vastu.
Mis saab piirivalvest, mis seal muutub?
Nendele küsimustele, mis puudutavad võimalust, et minust saab siseminister, ma ei vasta. Enne ma munen, ja siis kaagutan.
Nähes, mis toimub Eesti ajakirjanduses, saan hästi aru, kuidas iga sinu sõna võib kasutada sinu vastu ning see on väljameelitamine, et laoksin lauale, mida kavatsen [siseministrina] tegema hakata ja siis saaks hakata minu plaane auklikuks tulistama, mind rumalaks teha. Nii nagu praegu käib kampaania rahvaalgatuse ja rahvahääletuse vastu.
Aga koalitsioonilepingust tohib rääkida?
Koalitsioonilepingust räägime, muidugi.
Selles on öeldud: "Suurendame kordonite ja piiripunktide reageerimise võimekust." Mis seal praegu halvasti on?
Lugesin hommikul vist Nelli Teatajat, mis ei ole muidugi kõige autoriteetsem ajaleht, kus oli nupuke, kuidas Narva jõe ääres on piiriületus lihtsamast lihtsam. Viie minutiga võib teatud kohtades tulla üle piiri.
"Mustalt", ebaseaduslikult?
Jah, ja kohalikud teavad seda väga hästi. Seal on mingid kohakesed, kust üle piiri käiakse ja tuuakse-viiakse "musta" kaupa... Ei ole korras.
Härra Helme, me ei saa teha Nelli Teataja põhjal järeldust, milline olukord valitseb Narva jõel...
Peeter Helme: minu töö jaoks ei ole Margus Linnamäe maailmavaade oluline
Härra Sildam, natuke enne seda, kui minust sai [kevadel 2015] riigikogu eelmise koosseisu liige, käisin ma Setomaal ning ületasin Eesti ja Vene vahelise kontrolljoone kaks korda.
Saatse saapast autoga läbi sõites?
Mitte Saatse saapas, vaid ühes teises kohas. Ei mingit probleemi, ei mingit patrulli. Kohalikud hoiatasid, et ole ettevaatlik, venelased võivad su kinni võtta, Eesti poolel nagunii mingit kontrolli pole. Seal neid kohti, kus üle piiri käia, on kümneid ja kümneid. Ja neid praktiliselt ei valvata.
"Lugesin hommikul vist Nelli Teatajat, mis ei ole muidugi kõige autoriteetsem ajaleht."
Piir on auklik. Täpselt nii. Ja rääkimata sellest, et me praktiliselt ei kontrolli liiklust, mis käib Rootsi ja Soomega. Me lihtsalt ei kontrolli, ei tea täpselt, kes sealt tuleb.
Kuidas ei tea? Laevareisijad on registreeritud, autode numbrid on fikseeritud, mitte ainult sadamates, vaid ka lõunapiiril...
Ja need autonumbrid ütlevad kohe ära, et selles autos on narkootikumid, selles illegaalsed relvad ja selles lihtsalt illegaalid? Ei ütle ju.
Kas tahate taastada täiemahulise kontrolli lõuna- ja põhjapiiril?
Me tahame taastada võimekuse kontrollida seal sagedamini, efektiivsemalt ja viia sisse parem infovahetus meie partnerriikide Soome ja Rootsiga, aga miks mitte ka Interpoli ja kaugemate riikidega.
Infovahetus on praegu puudulik. Me ju näeme, mis Euroopas toimub. Kogu aeg on ootamatud terroriaktid. Meie ei taha, et niisugune Euroopa jõuab Eestisse. Meie tahame, et Euroopa, kuhu kuulub Eesti, oleks see Euroopa, mida me imetlesime 20 aastat tagasi.
Ilves: me ei tohi muutuda järjekordseks ebaõnnestunud Ida-Euroopa riigiks (2)
Minul on jäänud lehelugejana mulje, aga tõesti ma ei loe Nelli Teatajat, et meie korrakaitseasutustel on väga hea koostöö Soome, Rootsi ja Läti kolleegidega.
Ma ei kahtlegi selles, aga kindlasti on võimalik midagi paremini teha.
Keskerakonna juhid loodavad, et EKRE retoorika muutub viisakamaks. Kuidas...
Aga meie retoorika on väga viisakas. Meie ei kasuta selliseid sõnu nagu meie oponendid sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, kes saatsid riigikogu praeguse esimehe [Henn Põlluaasa] karu sellesse samusesse, rääkimata Indrek Tarandist, kes on lubanud hakata kodanlikke natsionaliste kuklalaskudega elimineerima (tegu on Tarandi jaanuarikuise Facebooki postitusega poliitikute Valdo Randpere ja Jaak Aheliku teravuste vahetamise järel, toim). Rääkimata sellest, et reformierakondlane Jürgen Ligi nimetas alles hiljaaegu Martinit (uue koalitsiooni rahandusministri kandidaati Martin Helmet, toim) kitseaednikuks...
"Meie retoorika on väga viisakas. Meie ei kasuta selliseid sõnu nagu oponendid sotsiaal-demokraatlikust erakonnast."
Nii, et kihutate edasi ja tulevast rahandusministrit Martin Helmet 7. aprilli raadiosaatest tsiteerides, näitate, "millised jälgid, kahepalgelised, valelikud saastad on vasakpoolsed ja eriti jälgid on vasakpoolsed ideoloogiatöötajad, kes ennast esitlevad tänasel päeval aina sagedamini ajakirjanikena".
Täpselt, ma olen sellega sajaprotsendiliselt nõus. See on ausalt, selgelt ja hinnanguliselt välja öeldud seisukoht.
Kas Keskerakond ei ole Eesti poliitilisel skaalal veidi vasakpoolne partei?
See on suurepärane tulemus, mille oleme saavutanud: kuigi riigikogus on umbes 70 saadikut, kes on liberaalid, vasakpoolsed või lausa punased, siis [Keskerakonna, EKRE, Isamaa] valitsus on pigem konservatiivne või vähemalt tugevasti konservatiivide mõju all, pean silmas nii meid kui ka Isamaad. See on väga suur saavutus.
Aga Keskerakond on ju vasakpoolne?
Ta on liberaalsete instinktidega, aga silmas pidades nende arvestatava valijaskonna suhteliselt konservatiivset meelsust, on nad sunnitud oma liberaalseid instinkte taltsutama.
Nii et nende kohta ei saa öelda "jälgid, kahepalgelised, valelikud saastad – vasakpoolsed"?
Erinevalt sotsidest ja reformaritest, kes on nüüd juba enam kui kuu aega kestnud meievastase sopa-, laimu- ja valekampaania käivitajad, süüdistades meid oma väljamõeldiste alusel jumal teab milles, siis Keskerakond midagi taolist teinud ei ole.
Aga ajakirjanikud on jälgid vasakpoolsed?
Mitte kõik, aga paljud. Ka ERR-is.
Mulle näib, et EKRE juhid ja ajakirjanikud mõistavad erinevalt, mis on ajakirjandusvabadus, mis on toimetusvabadus.
Me mõistame ilmselt ka täiesti erinevalt, mis on ajakirjandusvastutus. Selles on küsimus. Kui Priit Hõbemägi ütleb raadiosaates, et niisugused intervjuud nagu Johannes Tralla on teinud, peaksid olema visatud ajaloo prügikasti, siis olen temaga sajaprotsendiliselt nõus. See ei ole ajakirjandus, see on mingitest ideoloogilistest stampidest väljakasvanud propagandistlik raev.
Vastupidi – õppematerjaliks, kuidas intervjuud mitte teha. Nende intervjuude puhul puudus elementaarne viisakus intervjueeritavate suhtes.
Johannes Tralla on väga viisakas ajakirjanik.
Mitte nende intervjuude ajal. Mul oli valus vaadata, kuidas ta intervjueeris Igor Gräzinit. No kust sa võtad õiguse teenekat poliitikut niimoodi mõnitada, süüdistada?
Ajakirjanik peabki esitama küsimusi, ka teravaid ja valusaid.
Aga see ei ole küsimuste esitamine. See on rünnak, süüdistused. See ei ole ajakirjandus. Meil on ajakirjandusest täiesti erinev arusaamine. Terav ajakirjandus – okay. Vaba ajakirjandus – ma olen sõnavabaduse absolutist. Aga vastutus ja viisakus peavad selle juures säilima.
Mart Helme, millal te oma vennapojaga ära lepite?
Aga ma ei ole temaga tülis.
Kuidas nii? Peeter Helme töötab Postimehe peatoimetajana ja teie Postimehele intervjuud ei anna.
Mis see puutub Peetrisse? See puutub nendesse ajakirjanikesse, kes tahavad meilt intervjuusid saada. Kui üks püüab intervjuud tehes mind mõnitada, kui teine teeb reportaaži, kus otsib linna pealt purjus inimesi ja keevitab neid külge meie tõrvikurongkäigule, ajakirjanduseetikat selgelt rikkudes, siis need inimesed on [Venemaa propagandakanali] Sputniku või veel hullema tasemega ajakirjanikud. Ja nendega ma ei suhtle. Ma ei ole kohustatud.
"On absurdne, kui ajakirjanik kuritarvitab oma positsiooni ja väidab, et on ajakirjanik, aga tegelikult ei ole."
Tegelikult on poliitikul absurdne jagada ajakirjandust õigeks ja valeks.
On absurdne, kui ajakirjanik kuritarvitab oma positsiooni ja väidab, et on ajakirjanik, aga tegelikult ei ole.
Ajakirjanikud ei jaga erakondi õigeteks ja valedeks.
Muidugi jagavad.
Kui ütleksin, et EKRE on vale erakond, siis ma ei teeks teiega intervjuud. EKRE sai demokraatlikel valimistel riigikogus 19 kohta. Võin öelda, et paljud EKRE loosungid on populistlikud, minule ka äärmuslikud, aga ma ei nimeta teid valeks erakonnaks.
Kas see käis nüüd minu kohta?
See käis teie kohta, jah.
Mind huvitab pigem küsimus, kas EKRE valimiste eelne retoorika saadab EKRE-t ka siis, kui olete valitsuses.
Vaadake, Matteo Salvini (parempopulistliku erakonna Liiga juht, toim) ei ole oma stiili muutnud ja tema populaarsus Itaalias kerkib, sest stiil on kooskõlas tema tegevusega Itaalia siseministrina.
[USA president] Donald Trump ei ole oma stiili muutnud, ta muutub aina populaarsemaks ja viib samm-sammult ellu valimiskampaania ajal antud lubadusi, kogu väga vaenuliku ja kallutatud vastupropaganda kiuste.
Meie kavatseme teha täpselt seda sama.
Salvini on teie eeskuju?
Ma toon lihtsalt näiteid. Salvini on jäänud Salviniks. Mart Helme jääb Mart Helmeks.
Olin veidi kimbatuses, kui te paar päeva tagasi ütlesite ühes raadiosaates: "Meie eesmärk on olnud tungida linnusesse. Nüüd me oleme linnusemüüride vahel ja nüüd me võtame ära ka tsitadelli. Reformierakond ikka veel arvab, et ta istub tsitadellis ja valitseb midagi. Sõbrad, oodake, ka tsitadelli võtame teilt ära." Viimased kaks ja pool aastat on valitsust juhtinud Keskerakond. Mida Reformierakond enam valitseb?
Reformierakond oli piisavalt kaua võimu juures, et mehitada oma mõttekaaslastega ministeeriume, et mehitada ajakirjandust, mõjutada seda jne. Nende mõju poliitikale on küllaltki suur, seda näeme ka meievastases laimukampaanias, mis on kuu aega käinud.
Millal langeb bensiiniliitri hind alla ühe euro?
Valitsus ei ole veel kokku tulnud, vara küsite. Aga eeltöö on juba tehtud, kuidas ja millal kõige pakilisemad asjad valitsuses lauale tulevad ja hakkame tegutsema.
Kas bensiini hind on nende pakiliste asjade hulgas?
Kõik asjad võtavad oma aja, kõik need käivad läbi suure masinavärgi, läbi seadusandluse muudatuste. Nipsu lastes ei sünni midagi.
Seda ma ei oska praegu öelda, aga eesmärk on lõpetada piirikaubandus.
Teie koalitsioonilepingus ei ole n-ö rahalisi lubadusi, et langetate alkoaktsiisi x protsenti või tõstate pensione erakorraliselt y eurot. Miks?
Sest me teeme neid asju vastavalt võimalustele, vastavalt olukorrale. On väga ennatlik minult välja pressida, miks ei ole... Laseme valitsusel tööle hakata.
Saan ma õigesti aru, et seekord ei ole koalitsioonilepinguga kaasas Exceli tabelit, kus oleks kirjas kõigi lubaduste eurodesse arvutatud hind?
Ei ole. Aga võin öelda: tõele ei vasta informatsioon, mida ka ERR muidugi "tasakaalukalt" levitas, et riigieelarve seis on väga halb ja puudujääk võib olla sadu miljoneid eurosid ja et Jüri Ratase valitsus peab kohe kärpima hakkama.
"Mingeid asju ei ole ühishauda maetud. Aga me ei tuututa, et mida asume tegema."
Rahandusministeeriumi ametnikud käisid [Keskerakonna, EKRE, Isamaa] konsultatsioonide ajal meie juures kolm korda ja selgus, et olukord ei ole kaugeltki nii hull, riigieelarve seis ei ole katastroofiline, suuri kärpimisi ei ole vaja teha, saame kärpida n-ö sisemise ressursi arvelt ja saame üsna kiiresti algatada terve rea asju, mis meil koalitsioonilepingus on.
Ja kõik raha nõudvad lubadused maeti esialgu ühishauda, nagu läbirääkijad nimetasid konkreetsete rahanumbrite kõrvale lükkamist?
Mingeid asju ei ole ühishauda maetud. Aga me ei tuututa, et mida asume tegema, sest teame, et kohe pannakse nende peale prožektor ja nende pihta hakatakse tulistama, muuseas ka ERR-is. Püüate meid näidata erakonnana, kes mitte midagi ei saavutanud, andis järele oma valijatele kõige olulisemates küsimustes...
Poleks kunagi uskunud, et EKRE esimees on nii tundlik ajakirjanduse suhtes?
Ma olen tundlik ajakirjanduslike manipulatsioonide ja valepropaganda suhtes.
Miks saavad EKRE poolt ministriteks just Mart Järvik ja Marti Kuusik, esimene hakkab juhtima maaelu ning teine väliskaubanduse ja IT valdkonda?
Neist kumbki ei olnud parlamendivalimistel eriliselt edukas.
Aga mis sellest? Kas see tähendab, et kui inimene ei ole parlamendivalimistel edukas, siis ta ei kvalifitseeru ühiskonnale kasulikku tööd tegema, antud juhul ministrina? Mõlemal on korralik haridus, korralik elukogemus. Kas uue vere toomine, uute nimede toomine poliitikasse on kuritegu?
Ei ole kuritegu. Aga Jaak Madison, kes sai valimistel Helmede ja Põlluaasa järel EKRE neljanda tulemuse – 5612 häält?
Ei maksa fetišeerida neid hääli. Ka Tanel Kiik sai mõnisada häält, aga on samuti Keskerakonna poolt ministri kandidaadiks nimetatud. Olles näinud teda kuu aega koalitsiooni konsultatsioonidel, siis tegemist on väga terava pliiatsiga.
Kuidas see otsustamine käis, et Järvik ja Kuusik on EKRE parimad ministrikandidaadid?
Sõel oli üsna tihe. Mõned, keda kaalusime ja kellega rääkisime, ütlesid ise ära. Mõne puhul tekkis küsimus, et nad võivad kitsamas valdkonnas olla üsna head asjatundjad, aga mitte laiemalt. Ja kõige olulisem on administreerimise kogemus, sest minister on suuresti administraator. Tal on küll aparaat, keda saab jooksutada, aga tal peab olema ettekujutus, kuidas administreerida, kuidas delegeerida tööd, kuidas vastutust nõuda. Nendel on see kogemus olemas.
Olete Mart Järvikule juba selgitanud diplomaatia sügavusi, sest tema peab hakkama Euroopa Liidus pidama teiste riikide kolleegidega läbirääkimisi, et saada Eesti põllumeestele võimalikult suured põllumajandustoetused?
Küll me selle kõigega samm sammult edasi läheme. Mart Järvik on oma eelmises ametis [Järvakandi vallavanemana] rahvusvaheliselt aktiivselt suhelnud, toonud Järvakanti mitmeid investoreid ja firmasid, kes seal praegu tegutsevad. Mul ei ole kahtlust, et ta hakkama saab.
Kuna Martin Helme, kes möödunud neljapäeval valiti EKRE parlamendifraktsiooni esimeheks, läheb nüüd hoopis rahandusministriks, siis kes hakkab teie fraktsiooni juhtima?
Aasta tagasi ütlesite ERR-ile, et ametnikkond on muutunud Eestile pärssivaks jõuks, sest kõik ametkonnad töötavad omaette vürstiriikidena ja oma mugavustsoonis. Kas selline mõtteviis muudab algaja ministri esimesed sammud oma ministeeriumis kindlamaks?
Meedia tugeval vahendusel, ka poliitikute ja mingite ekspertide mõtteavalduste alusel, laieneb järjest ring elukutsetest ja inimestest, keda justkui ei tohi puutuda. Ei tohi puutuda ajakirjanikke, sest see on vaba ajakirjanduse ründamine. Ei tohi puutuda arste, sest see on püha professiooni mõnitamine. Ei tohi puutuda riigiametnikke, sest nemad on riigi selgroog. Mitte kedagi ja mitte midagi ei tohi puudutada, sest – kujutad sa ette – need inimesed on ju nii tublilt ja ennastsalgavalt aastakümned Eestit üles ehitanud, et paremini kui praegu, ei saa kuidagi olla.
"Stagnatsioon, see vasalli mentaliteet, mida kannavad paljuski riigiametnikud – see tuleb murda."
Mina ei arva, et elame kõikidest universumitest kõige paremas. Mina arvan, et meil on paljud asjad kinni kiilunud ja just seepärast, et ei tohi kedagi ega midagi puudutada. Aga tuleb puudutada. See on põhjus, miks ütlesin, et Reformierakond las istub veel opositsioonis ja muutub stagnatsioonierakonnast uuesti reformierakonnaks. See stagnatsioon, see vasalli mentaliteet, mida kannavad paljuski riigiametnikud – see tuleb murda.
Milline on siis Mart Helme kui siseministri puudutus ametnikkonna suunas?
Konstruktiivne.
Täpsustan lugejatele, et seda öeldes Mart Helme muigas.
Kui keegi [ametnikest] arvab, et ta hakkab poliitilistel põhjustel mulle vastu töötama, siis vaatame, kes peale jääb.
Kas ametnikel on põhjust peljata teie minekut ministeeriumisse?
Absoluutselt mitte. Olen töötanud kahes ministeeriumis (välis- ja maaeluministeeriumis, toim) ja mul pole mingeid eelarvamusi ametnike kui niisuguste suhtes. Aga ma tean, et meil on ameteid ja ministeeriume, mis on Reformierakonna ja ka sotsiaaldemokraatide tegevuse tulemusel paljuski politiseeritud.
Kas ametnikud võivad ministrile vastu vaielda?
Loomulikult. Loomulikult on teretulnud konstruktiivne vaidlus, et parim variant välja selgitada. Aga mitte poliitiliselt ja ideoloogiliselt motiveeritult ministri ideede põhja laskmine.
Te suhtute ametnikkonda kahtlustavalt.
Ei, ma suhtun ametnikkonda täiesti neutraalselt. Mul ei ole mingeid eelarvamusi siseministeeriumi ametnike suhtes. Tõtt öeldes, ma ei tunne neid inimesi, mul ei saagi olla mingeid eelarvamusi. Aga ütlen veelkord – poliitikat teeb ministeeriumis minister, mitte ametnikud.
Kas te teate, kes on öelnud: "Süvariik on eriteenistused, kes loomulikult mõjutavad ja juhivad oma hoobadega poliitikat."?
See olen mina, muidugi.
Täpselt, see oli aasta tagasi ERR-ile antud intervjuus. Kuidas kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei mõjutavad ja juhivad poliitikat?
Tsiteerides Stalinit: kaadrid otsustavad kõik.
???
Oma inimeste paigutamisega ajakirjandusse, ministeeriumidesse, ametkondadesse ja kõikidesse muudesse ühiskondlikku elu mõjutavatesse struktuuridesse. Ja nende juhtimise, juhendamise, neile info jagamise ja kõige selle teel.
(Paus) Mart Helme, kas te tahate öelda, et kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei on paigutanud oma inimesed ajakirjandusse, veel kuhugi...
Kui nad ei ole seda teinud, siis nad töötavad halvasti, sest siis ei ole neil võrgustikku, mille abil koguda informatsiooni. Nad peavadki seda tegema, neil peavadki need inimesed olema. Küsimus on selles, et neid inimesi ei tohi ega saa kasutada poliitiliste instrumentidena, aga meil seda tehakse. Selles on probleem, mitte selles, et on võrgustik, mis peabki olema. Kui neil seda ei oleks, ei kõlbaks nad mitte kusagile.
"Inimesi ei tohi ega saa kasutada poliitiliste instrumentidena, aga meil seda tehakse."
(Paus) Oma võrgustik ajakirjanduses, riigistruktuurides, erakondades...
Võibolla käib tänapäeval informatsiooni kogumine siiski natuke teisiti kui antiikajal?
Kindlasti käib teistmoodi. Loomulikult oleme kõik oma elektrooniliste vidinatega väga haavatavad, meie e-kirjavahetus on juurdepääsetav. Muidugi on informatsiooni kogumine teisenenud. Aga oleks äärmiselt naiivne arvata, et vanad ja äraproovitud vahendid on kõrvale heidetud ja neid ei kasutata. Loomulikult kasutatakse.
Kui annate siseministri ametivande, kas siis saate "süvariigi" osaks?
Aga ka osa süvariigi kontrollijaks.
Aga ka osaks "süvariigist" endast.
Ma olen seda ka praegu. Mul on [parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmena] NATO saladuse luba, käin salastatud briifingutel.
Mis kana on teil siis "süvariigiga" üldse kitkuda?
Kana on see, et seal on võrgustiku kuritarvitamine poliitilistel eesmärkidel.
Millise pagana võrgustiku?
Sellesama võrgustiku, millest me räägime. Ma ei hakka panema lauale nimekirja riigiametnikest, poliitikutest ja ajakirjanikest, keda ma pika visuaalse vaatluse tulemusena võiksin kahtlustada selles, mida ma just mainisin.
Kahtlustada milles?
Selles, et nad on osa mõjutustegevuse võrgustikust.
Mis on selle võrgustiku eesmärk?
Ärme...
Hoida Reformierakonda võimul, või?
Pigem hoida ideoloogiliselt mittesobivaid inimesi ja erakondi võimust eemal. Nii võib öelda. Praegu me ju näeme, kuidas aastate vältel on käinud EKRE vastane tegevus.
Kas see ei ole nüüd vandenõuteooria?
Ei, see ei ole vandenõuteooria. Võtame kasvõi ainult viimase viie aasta ajakirjanduse ja teeme analüüsi, vaatame, mida on seal kirjutatud Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, tema juhtidest, kuidas on kontekstist välja kistud sõnu, neid väänatud ja räägitud rassismist, natsismist...
Eks EKRE juhid ole ka üht-teist öelnud.
Sest nende üliõpilaste, kellest te rääkisite, nahavärv ei ole valge.
Aga jutt ei olnud nende nahavärvist, vaid sellest, kuidas nad on kuskilt Aafrikast sattunud meie ülikooli, kui on praktiliselt kirjaoskamatud. See oli teema, mitte nende nahavärv, kuigi sellest tehti suur rassismi küsimus.
"Ma ei ole rassist. Mul ei ole midagi ei hiinlaste, jaapanlaste, pakistanlaste ega neegrite vastu."
Ma ei ole rassist. Minul ei ole midagi ei hiinlaste, jaapanlaste, pakistanlaste ega neegrite vastu. Jutt oli sellest, et nad kisuvad alla meie hariduse ja ülikoolide taset.
Kahtlen, et Tallinna Tehnikaülikoolis õpivad kirjaoskamatud välistudengid.
No igatahes, bakalaureuse kraadi saamiseks nad ei kvalifitseeru, pahatihti. Ma ei ütle, et kõik, aga pahatihti on see nii.
Mitu kohta võtab EKRE Euroopa Parlamendi valimistel?
Ei ennusta.
Miks EKRE paneb Euroopa Parlamendi valimiste programmi utoopilisi punkte?
Mis seal utoopilist on?
Näiteks soov, et europarlamendi koosseis tuleb valida nii, et igast liikmesriigist oleks võrdne esindatus.
See oleks ju demokraatlik. Peame mõtlema, kuidas seda korraldada. Miks tehti Ameerika Ühendriikide kongress kahekojaliseks? Et oleks tagatud erineva suurusega osariikide võrdsus. Muide, omal ajal kirjutas sellest ka [Eesti riigipea 2006-2016] Toomas Hendrik Ilves, et Euroopa Liidus on võimu teostamine, poliitiliste otsuste vastuvõtmine tasakaalust väljas ja seda väikeste riikide kahjuks.
Kes on öelnud, et praegune süsteem on parim ja kivisse raiutud? Me tahame sel teemal diskussiooni ja jõuda ka väikesi riike paremini rahuldava tulemuseni. Mis selles utoopilist on?
See oleks siis umbes nii, et riigikogu valimistel valib rahvas parlamenti näiteks viis erakonda ja kõik nad saavad võrdselt kohti?
Ei, sest riigikogu on hoopis midagi muud kui Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon...
Seal küll. Aga liikmesriigid ei ole erineva kaalukategooriaga, vaid liikmesriigid on ja peaksid olema võrdsed, vaatamata sellele, kas ühes elab 600 000 inimest nagu Maltal või 80 miljonit nagu Saksamaal.
Liikmesriikide panus Euroopa Liitu on paratamatult erinev.
Ka see on teema, mis tuleb üle vaadata.
Eesti panus ei saa olema kunagi nii suur kui Saksamaal või Prantsusmaal.
Aga riigid, kes panustavad vähem, ei pea oma nõrgema hääle õigusega tasuma poliitiliselt oma tänuvõlga neile rohkem panustajatele, kes tulevad ka teistsugustest ajaloolistest tingimustest. See asi ei saa käia niimoodi, et viskame teile raha, olge vait ja ärge kobisege siin, tehke nii nagu meie teile ütleme.
Välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik hoiatab, et kui Eesti maine konstruktiivse väikeriigina hakkab murenema, siis paigutavad liitlased meid keeruliste, problemaatiliste Ida-Euroopa riikide kategooriasse.
Ja siis? Kas iseseisvuse, oma suveräänsuse kaitsmine tähendab, et seda ei tohi teha, sest siis oleme keeruline ja ebameeldiv Ida-Euroopa riik? Et peamegi lömitama, ilma arutamata ja oma huve kaitsmata järele andma?
"Asi ei saa käia niimoodi, et viskame teile raha, olge vait ja ärge kobisege siin, tehke nii nagu meie teile ütleme."
Kelle ees lömitama?
Ma ei tea, kelle ees. Ma ei tea, keda Kristi Raik silmas pidas. Mina olen küll näinud, et teised riigid seisavad enda eest. Isegi Läti seisab enda eest rohkem kui Eesti.
Eesti ei seisa enda eest?
Eesti ei seisa enda eest. Eesti valitsused ei seisa Eesti eest. Miks meil ei ole neid nn pagulasi? Sellepärast, et EKRE tõmbas kohe sae käima, kui teema kerkis ja kuna see leidis ühiskonnas kõva resonantsi, tõmbasid loomulikult ka reformarid saba jalge vahele.
Aga kust te siis leidsite numbri 553? EKRE kodulehel on lubadus, et just 553 pagulast tuleb koju saata.
Minu mäletamist mööda oli see number, mida Eesti pidi vastu võtma, aga jumala abiga ja ka meie abiga...
Eesti võttis vastu vaid 206 pagulast, kellest siia on elama jäänud vaid 107.
Parandage siis oma kodulehel see number ära.
Ei paranda. Ei paranda, sest see on meeldetuletus, et oht ei ole möödas.
Aga Eestis ei ole 553 pagulast, keda te lubate koju saata.
Ärme jääme numbri maagiasse kinni. Tuleme nüüd immigratsiooni kui niisuguse juurde tagasi. Möödunud aastal – ametlikel andmetel – tuli Eestisse nii rendi- kui legaalse tööjõuna või ajutise tööjõuna 22 000 võõrtöölist, kellest paljud siia jäävad. Ma tean Tallinna volikogu kaudu, et vene koolides kasvab õpilaste arv sissesõitnud uue tööjõu laste tõttu, kes pidanuks ametliku jutu järgi lahkuma.
[Praegune siseminister] Katri Raik tegi paar nädalat tagasi ettepaneku, et siia saabunud ukrainlaste siin sündinud lapsed peaksid ka kodakondsuse saama. Kellele me veel kodakondsust jagame? Eesti kodakondsus on siis nagu turukaup, et anname kõigile, kes Eestis jala maha panevad?
(Sotsiaaldemokraadid on esitamas seaduse muudatust, mis võimaldaks kahel vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalasel taotleda kodakondsust enda siin sündinud lapsele. See ei puuduta lühikeseks ajaks siia saabuvaid välismaalasi ja riigis sündimine iseenesest ei anna alust kodakondsuse saamiseks, toim)
Ameerika Ühendriikides ju antakse kodakondsus kõigile seal sündinutele.
Ameerika on hoopis midagi muud.
Vabandust, te toote kogu aeg Ameerikat eeskujuks – küll on seal head eriprokurörid, küll on Trump hea. Aga kodakondsus on paha?
Alles paar päeva tagasi ütles Donald Trump – Ameerika on täis, Ameerika ei saa rohkem vastu võtta. Meie ütleme sedasama: Eesti on täis, Eesti ei saa rohkem vastu võtta, kui tahame, et eesti rahvas säilitaks siin enamuse, ellu jääks ja eesti keel igas Eesti nurgas heliseks.
"ERR suudab vaatamata mõningatele moonutustele siiski enamvähem balansseeritult oma asja ajada."
Kui me ukrainlasi, valgevenelasi ja venelasi jälle kümnete ja kümnete tuhandete kaupa võõrustame, jagame kodakondsust igaühele, kes siia jala maha paneb ja ei kavatsegi eesti keelt ära õppida ja siinsete kommetega arvestama hakata, siis lõpetame...
Ei olnud. Kui Katri Raik teeb ettepaneku, et siin sündinud võõrtööliste lapsed võiksid saada kodakondsuse, on see ülim liberalism.
Millisesse saadikutegruppi hakkab EKRE Euroopa Parlamendis kuuluma?
Vaatame, läbirääkimised käivad praegu sel teemal. Loomulikult rahvusriike toetavasse gruppi.
Kui teid valitakse Euroopa Parlamenti, siis kas lähetegi Brüsselisse tööle?
Kui ma minister olen, on see väga tõsine kaalumise koht. Aga kõik, kes tahaksid oma häält mulle anda, võivad seda rahulikult teha, sest eesmärk, mida meie taotleme Euroopa Parlamendi valimistel, ei ole personaalne, vaid tahame saata sinna inimesed, kes esindavad meid rahvusriike esindavas Euroopa Parlamendi fraktsioonis.
Ma ei saanud vastust küsimusele, kas te siis lähete Euroopa Parlamenti.
(Paus) See on tõsine kaalumise koht.
Kas järgmise intervjuu annate Postimehele?
Ei, Postimehele ei anna ma enne intervjuud, kui ta oma vaenuliku, valeliku ja kallutatud propagandastiili üle parda viskab.
Härra Helme, te olete ajakirjanduse suhtes ebaõiglane.
Ei ole ebaõiglane. ERR-ile ma siiski annan [intervjuu], sest ERR suudab vaatamata mõningatele moonutustele, mida te aegajalt harrastate, siiski enamvähem balansseeritult oma asja ajada. Õhtuleht on nii nagu ta on, vahel teeb nii ja vahel naa, aga seal pole süstemaatilist pahatahtlikku, valetavat ja moonutavat informatsiooni. Päevaleht on punane, aga üldreeglina kasutab tsitaate korrektselt. Ja Delfi samuti.
Teil on mingi isiklik kius ajakirjanduse vastu.
Mul ei ole mingit kiusu. Ma ei räägi iseendast, mina saan Trallade ja Kiisleritega suurepäraselt hakkama, ka Sildamiga. Aga mul on tihtipeale kahju inimestest, keda seal ette võetakse ja püütakse raevukalt tükkideks rebida.
Meile jääb meie erinev arvamus. Kuid, millist lühendit võiks kasutada Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni puhul? Variante on ju mitmeid, öeldakse EKRE-IKE...
Ehk oleks kõige täpsem ja neutraalsem – arvestades parlamendivalimiste tulemust ja kes kui palju kohti riigikogus sai – kolme erakonna esitähtede järgi KEI koalitsioon või KEI valitsus.
Mul ei ole selle vastu midagi. Eks aeg paneb paika.
Toimetaja: Urmet Kook