Kui uus valitsus toob Riigikokku Eesti-Venemaa piirileppe ratifitseerimise eelnõu, kavatseb Eesti Konservatiivne Erakond (EKRE) selle menetlemist kõigi seaduslike vahenditega takistada.
EKRE aseesimehe ja Riigikogu väliskomisjoni liikme Mart Helme sõnul kavatseb EKRE mobiliseerida kõik oma toetajad, et Riigikogu ei kiidaks heaks lepingut, millega Eesti riik loovutab vabatahtlikult Venemaale Tartu rahulepingu järgsed alad.
„Sisulisi põhjendusi 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamiseks ning selle võõrriigile loovutamiseks ei ole. Leppe heakskiitmine lootuses, et see parandab Eesti-Vene suhteid, on soovmõtlemine ja näitab, kui halvasti meie välispoliitika kujundajad Venemaad tunnevad.“
Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul võiks Eesti astuda esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima Eesti-Vene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes Vene poolega.
Helme sõnul tekitab hämmingut valitsuse initsiatiivi ajastus. „Olukorras, kus Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on madalseisus ja arutatakse Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist, kavandavad meie ministrid idanaabrile kingitust. Eesti ei saa sellest mingisugust poliitilist, majanduslikku ega moraalset kasu,“ ütles Helme.
„Vastupidi, lepingut ratifitseerides nõustub Eesti vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. See nõustumine omakorda legaliseerib alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast. Leppe ratifitseerimine võtab meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest vähimatki kompensatsiooni. Need, kes arvavad, Eesti riik peaks olema pragmaatiline ja Tartu rahust taganema, unustavad, et Putini Venemaa ei ole igavene. Eestil ei ole kiiret.“
Helme sõnul annaks piirileppe ratifitseerimine heakskiidu ka Venemaa tegevusele Gruusias ja Ukrainas. “Kui me toetame Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust ja mõistame hukka Venemaa agressiooni neis riikides, siis tuleb samast põhimõttest lähtuda ka Eestis. Eesti alade anastamisel ja Krimmi okupeerimisel on ainult ajaline erinevus.”
https://www.err.ee/1608114535/...https://uueduudised.ee/uudis/e...
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
lisna21 Feb 2021 11:30
https://diplomaatia.ee/eesti-k...Nõuded ulatusid poliitilisest demokraatiast turumajanduseni ja kaitsejõudude arendamiseni.
Meie jaoks oli keerulisim muidugi nõue, et meil poleks mingeid tülisid naabritega ja lahendatud oleks ka piiriküsimus.
lisaja21 Feb 2021 01:54
https://www.riigiteataja.ee/ak... 1994. aasta juulilepete ratifitseerimine ei tähenda loobumist Eesti Vabariigi seisukohtadest Eesti vägivaldse liitmise kohta Nõukogude Liiduga 1940. aastal. Kõnealune ratifitseerimisotsus on tehtud veendumuses, et riigid, kes rohkem kui pool sajandit on pidanud Eesti liitmist Nõukogude Liiduga ebaseaduslikuks, jäävad sellele seisukohale ka edaspidi. Eeldame, et meie lepingupartner – Vene Föderatsioon – ühineb ametlikult teiste õigusriikide hinnanguga 1940. aasta sündmustele Eestis.
Harri Kivilo21 Feb 2021 01:14
Veebruaris 2014 allkirjastatud piirileping on lausa põhiseaduse vastane toiming. Lepingu kaitsjad pole vist märganud et piiri paiknemise muudatus vähendab Eesti riigi maa-ala ning maa-ala saab vähendada ainult siis, kui rahvahääletusel seda nõutakse. Meie põhiseaduses nõutu teistsuguseks "tõlgendamiseks" ei ole ühtegi sätet ega lauset ps sissejuhatuses.
Loe kõiki kommentaare (5)