Kui uus valitsus toob Riigikokku Eesti-Venemaa piirileppe ratifitseerimise eelnõu, kavatseb Eesti Konservatiivne Erakond (EKRE) selle menetlemist kõigi seaduslike vahenditega takistada.
EKRE aseesimehe ja Riigikogu väliskomisjoni liikme Mart Helme sõnul kavatseb EKRE mobiliseerida kõik oma toetajad, et Riigikogu ei kiidaks heaks lepingut, millega Eesti riik loovutab vabatahtlikult Venemaale Tartu rahulepingu järgsed alad.
„Sisulisi põhjendusi 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi lahutamiseks ning selle võõrriigile loovutamiseks ei ole. Leppe heakskiitmine lootuses, et see parandab Eesti-Vene suhteid, on soovmõtlemine ja näitab, kui halvasti meie välispoliitika kujundajad Venemaad tunnevad.“
Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul võiks Eesti astuda esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima Eesti-Vene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes Vene poolega.
Helme sõnul tekitab hämmingut valitsuse initsiatiivi ajastus. „Olukorras, kus Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on madalseisus ja arutatakse Venemaale uute sanktsioonide kehtestamist, kavandavad meie ministrid idanaabrile kingitust. Eesti ei saa sellest mingisugust poliitilist, majanduslikku ega moraalset kasu,“ ütles Helme.
„Vastupidi, lepingut ratifitseerides nõustub Eesti vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. See nõustumine omakorda legaliseerib alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgse Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast. Leppe ratifitseerimine võtab meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest vähimatki kompensatsiooni. Need, kes arvavad, Eesti riik peaks olema pragmaatiline ja Tartu rahust taganema, unustavad, et Putini Venemaa ei ole igavene. Eestil ei ole kiiret.“
Helme sõnul annaks piirileppe ratifitseerimine heakskiidu ka Venemaa tegevusele Gruusias ja Ukrainas. “Kui me toetame Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust ja mõistame hukka Venemaa agressiooni neis riikides, siis tuleb samast põhimõttest lähtuda ka Eestis. Eesti alade anastamisel ja Krimmi okupeerimisel on ainult ajaline erinevus.”
