Norstat küsitlus näitab, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetuse tõus jätkub ja vahe Reformierakonnaga väheneb.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23 protsenti ja Keskerakonda 19,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,1 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 5,7 protsendiga.
EKRE toetus on jõudnud kõrgeimal tasemele alates 2019. aasta algusest, kui Norstat küsitlemist alustas.
Tartu Ülikooli teadur Martin Mölderi sõnul vahed esimese ja teise ning teise ja kolmanda koha vahel on jätkuvalt kasvanud. "Reformierakonna toetus on alates jaanipäevast püsinud sama, kuid EKRE toetus on taaskord kasvanud ning Keskerakonna oma langenud. Reformierakonda ja EKRE-t lahutab natuke enam kui viis protsenti ning Keskerakonda ja EKRE-t peaaegu neli protsenti. Sealt edasi kaugel neljandal kohal on Eesti 200, kelle toetus on alates mai keskpaigast olnud kerges langustrendis. Sotsiaaldemokraatide toetuse kasv on viimastel nädalatel peatunud kuskil kaheksa protsendi kandis ning Isamaa toetus püsinud stabiilselt viie ja kuue protsendi vahel," ütles Mölder.
Mölderi sõnul konkureerivad Tallinna kolmes valimisringkonnas esikoha pärast ennekõike Reformierakond ja Keskerakond. "Mustamäel ja Nõmmel, kus Reformierakond oli 2019. aasta valimistel kõige tugevam, on nad viimastel kuudel toetust tugevalt kaotanud ning Keskerakond on oma positsiooni pärast valitsuse vahetumise järel aset leidnud toetuse langust parandanud," märkis Mölder.
Muudest valimisringkondadest on Reformierakonna positsioon jätkuvalt tugev nii Harju- ja Raplamaal kui ka Tartu linnas ning Keskerakond on jätkuvalt tugev Ida-Virumaal. Võru-, Valga- ja Põlvamaal ning Järva- ja Viljandimaal on viimasel ajal selgeks liidriks tõusnud EKRE. Ülejäänud valimisringkondades käib tihe konkurents esikoha pärast ennekõike Reformierakonna ja EKRE vahel.
