2021. aasta riigieelarve eelnõu. Autor/allikas: ERR
"Üks suurimaid probleeme eelarvedokumentide koostamise protsessis on infosüsteemi puudulikkus," ütles riigikogu majanduskomisjoni aseesimees, kahe valitsuse rahandusminister Sester (Isamaa) ERR-ile.
Sesteri sõnul on riigieelarve eelnõu ja seletuskirja koostamine suures osas automatiseerimata, mis tähendab, et kui valitsus teeb tihti otsuseid kuni viimase minutini enne eelarve üleandmist riigikogule, jääb ametnikel eelnõus ja seletuskirjas paranduste tegemiseks ja kooskõlastamiseks vaid mõni päev. "Ja need parandused tuleb teha käsitsi," lisas Sester.
Iga valdkonna minister kontrollib riigieelarves seda, kas talle eraldatud summad on õiged, aga koondnumbritel lisaks rahandusministeeriumile nii-öelda huvitatud kõrvaltvaatajat pole, kes kontrolliks arvutused üle, selgitas ta.
Eelarveprotsessi töökorraldusega seletas tekkinud vigu ka rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu: "2019. aastal valmistasime ette keerulist reformi minemaks üle tegevuspõhisele riigieelarvele. Taustal tähendas see väga palju suuremat andmemahtu ja keerulisemat metoodikat ning mudeleid. Paraku realiseerus mahukast reformist, käsitööst ja kiirustamisest tulenev vigade tekkimise risk."
Sesteri hinnangul peaks rahandusministeeriumis oma sisemised tööprotsessid üle vaatama. "Teades, kui palju unetuid öid kulub kogu rahandusministeeriumi eelarveosakonnal peale valitsuse viimase hetke poliitiliste otsuste tegemist, panustaksin ma protsessi kordategemisele ja eelarvepildi arusaadavamaks tegemisele, et tulevikus analoogseid vigu vältida," ütles ta.
Riigikontroll: rahandusministeerium on riigieelarves teinud jämedaid vigu
Sven Kirsipuu kinnitusel tuvastas ministeerium riigikontrolli esile toodud vead juba eelmisel aastal ja sellest tulenevalt on tänavu muudetud oma juhtimisstruktuuri, "et leevendada ebaühtlast ja kontsentreerunud töökoormust". Samuti on ministeerium täpsustanud sisemisi protsesse ja kontrollimetoodikaid vigade realiseerumise tõenäosuse vähendamiseks ning parendanud samal eesmärgil infosüsteemide võimekust, kinnitas asekantsler.
Lisaks toimub praegu analüüs eelarveliste infosüsteemide funktsionaalsuse suurendamiseks ja sünergia tekitamiseks, ütles Kirsipuu. Samuti planeerib ministeerium järgmisest aastast üleriigilise eelarveprotsessi lihtsustamist, tehes aasta jooksul kahe dokumendi ja otsustusprotsessi asemel riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koos sügisel.
"Kõik need muudatused on suunatud ka võimalike vigade arvu vähendamisele, kuid riigieelarve koostamise protsess jääb alati suure ajasurve all toimuvaks ja väga paljusid osapooli ning andmemahte sisaldavaks keerukaks protsessiks," tõdes asekantsler.
https://www.err.ee/1608325673/...