Janek Salme ERR
Ajakirjaniku huvide konflikt muutub üha suuremaks probleemiks, sest vähenenud sissetulekute tõttu otsitakse lisatulu, samuti on sulemeestel väikeses Eestis tihti raske olla objektiivne, ütles Tartu ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts-Klemm.
Ta rääkis ERR-i raadiouudistele, et praegu on ajakirjanike huvide konflikt suurem kui veel mõni aasta tagasi. Kuna meediafirmade rahaline seis ei ole kiita, ja ajakirjanike töö on sageli alamakstud, otsivad sulemehed nö kõrvalt teenimise võimalusi. Kui ajakirjanik kirjutab raha eest pressiteate või reklaamiteksti, kas see võimaldab tal olla hiljem objektiivne ja tasakaalustatud, küsis Kõuts-Klemm.
Selliste konfliktide hulka liigitas ekspert ka teleajakirjanike osalemise moderaatorina erinevatel üritustel. "Tegelikult niimoodi antakse kaalu üritusele ja meelitatakse kohale rohkem rahvast," selgitas ta probleemi olemust ning lisas, et niisuguse tegevuse eetilisuse üle ei olegi veel arutletud.
Ekspert selgitas, et tihti tekib konflikt sellest, et allikas on ajakirjaniku hea tuttav. Ka niisugustel puhkudel on tasakaalustatud lugu raske teha.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti poolt koostatava ajakirjanike huvide konflikti käsiraamatu jaoks on Kõuts-Klemm kogunud huvide konflikti tüüpolukordi ning praeguseks on ta intervjuude põhjal kirja pannud üle 40 juhtumi. Käsiraamatus, mille juhtumite arutelusid ühing praegu korraldab, pakutakse välja lahendusi problemaatilistele olukordadele.
Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki sõnul peab ajakirjanik alati meeles pidama, et ta on väljas avalikkuse huvides, mitte oma meediaorganisatsiooni või sõpruskonna huvides. Samuti soovitas ta ajakirjanikel rohkem omavahel konsulteerida, sest tihti on raske üksinda eetilise valiku üle otsustada. "Ajakirjanike sõltumatu tegevus peab sellisena ka avalikkuse jaoks näima," ütles Tammerk ERRi uudisteportaalile.
Toimetas Sven Randlaid ERR
Ekspert: ajakirjanike huvide konflikti probleem süveneb ERR (4)
Kuumad uudised | 28 Feb 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Meie poolharitlaste seas on väga palju ajakirjanikke. Neil on tõsisesid raskusi nii emakeelega (sõnade ühildumine) kui ka sõnavara tndmisega. Nii peetakse parlamendi liikmeid parlamentäärideks jne. Lähiajaloost ei teata mitte kõige vähimatki.
Palgalisa aga teenitakse oma rahva ja kodumaa mõnitamise eest. Suurem osa ajakirjanikest sülitab esimesel võimalusel eestlusele näkku. Nende silmis on kõik tõsimeelsed eestlased natsid. Aga kõik rahvusteeturid avara silmaringiga patrioodid. Mõisteid nats ja natsioon peetakse sünonüümideks.
UUs pealekasvav põlvkond kuuleb tänase EEsti kohta enam halba , kui ENSV päevil üles kasvanud põlvkond nn "kodanliku Esti" kohta. SEl moel ülestatakse vargsi ENSDd ning kasvbatatakse järjekindlalt kodumaapõlgust.
Pole ka miski ime, sest nende kasvatajateks ja suunajateks on ENSV-aegne akadeemiline punalumpen. Vaadake nn TAllinna lInna"ülikooli" nn "ühiskonnateadlasi" - aib´va mujalt minema pekstud punaste pseudoteadlaste-ajupesijate punabande. Enne IIMS tegutses Leniingradis Lääne Vähemusrahvuste kOmmunistlik "ülikooll", kuhu võeti sisse ka akgharidusega/seta. Samasugust juunikommunistide uut põlvkonda kasvatab nüüd TLÜ.
Palgalisa aga teenitakse oma rahva ja kodumaa mõnitamise eest. Suurem osa ajakirjanikest sülitab esimesel võimalusel eestlusele näkku. Nende silmis on kõik tõsimeelsed eestlased natsid. Aga kõik rahvusteeturid avara silmaringiga patrioodid. Mõisteid nats ja natsioon peetakse sünonüümideks.
UUs pealekasvav põlvkond kuuleb tänase EEsti kohta enam halba , kui ENSV päevil üles kasvanud põlvkond nn "kodanliku Esti" kohta. SEl moel ülestatakse vargsi ENSDd ning kasvbatatakse järjekindlalt kodumaapõlgust.
Pole ka miski ime, sest nende kasvatajateks ja suunajateks on ENSV-aegne akadeemiline punalumpen. Vaadake nn TAllinna lInna"ülikooli" nn "ühiskonnateadlasi" - aib´va mujalt minema pekstud punaste pseudoteadlaste-ajupesijate punabande. Enne IIMS tegutses Leniingradis Lääne Vähemusrahvuste kOmmunistlik "ülikooll", kuhu võeti sisse ka akgharidusega/seta. Samasugust juunikommunistide uut põlvkonda kasvatab nüüd TLÜ.
Näiteks peale II maailmasõja lõppu eraldas Rockefeller raha selleks, et sõltumatu ajakirjandus kirjeldaks sõja põhjuseid jne vaid sobivas valguses.
Eestis inimesed haritud? Väga vähe on neid, kellel on hea haridus ja kaasamötlemisvöime. Pea et üldse pole neid, kes kirjutaksid adekvaatselt kriitilisi artikleid. Puudub muidugi ka julgus. Eestlased on kadedad, ka ajakirjanduses. Seda näitab mitmete kutseliitude tegevus. Ennustan, et olukord tuleb veelgi pahenema.
Tean ise ühte konkreetset juhtumit, kus ajakirjanik kirjutas paar kriitilist lugu ainult seetöttu kuna kritiseeritav oli astunud tema enda jalale. Kuigi faktid olid öiged, siis oleks ta vaevalt seda artiklit avaldanud, kui poleks olnud isiklikku kokkupuudet.
Tean ise ühte konkreetset juhtumit, kus ajakirjanik kirjutas paar kriitilist lugu ainult seetöttu kuna kritiseeritav oli astunud tema enda jalale. Kuigi faktid olid öiged, siis oleks ta vaevalt seda artiklit avaldanud, kui poleks olnud isiklikku kokkupuudet.
Kuumad uudised
TRENDING
