Euroopa Liidu kaheks järjestikuseks kriisikohtumiseks valmistuvad poliitikud ei räägi enam miljarditest, vaid juba triljonitest eurodest, mida on vaja ühisraha euro päästmiseks. Saksa ühe juhtiva rahanduseksperdi Bert Flossbachi arvates pühib võlalaviin praeguse euro minema ning ees ootab rahareform, vahendab Bild Online.
Ainult säästmisega enam võlakriisis siplevaid riike ei päästa, arvab Bert Flossbach (50) Kölnis tegutsevast investeerimisfirmast Flossbach & von Storch. Ees seisavad galopeeriv inflatsioon ja rahareform. Pankuri sõnul ei ole küsimus enam selles, kas rahareform tuleb, vaid millal see tuleb.
Ohtlik võlalaine
Praeguse seisuga rullub üha kõrgem võlalaine üle euroala riikide ning käes on punkt, kust ei ole enam tagasiteed. Üha suureneva võlakoormaga kaasneb järjest kõrgem inflatsioon. Flossbachi kinnitusel lämmatab Euroopa Liidus propageeritav range säästukurss majanduse. Niisuguses olukorras ei pääse Saksamaa ega teised euroriigid raha juurdetrükkimisest, et võlakvoote inflatsiooni abil vähendada.
Võib-olla juba 3–4 aasta pärast, kuid kümne aasta jooksul kindlasti, viib areng rahareformini, täpsemalt uue euroalani, kus seatakse sisse uus euro, usub Bert Flossbach.
Eksperdi sõnul üritavad poliitikud praegust ühisvaluutat toetada nii kaua kui võimalik. Samuti püütakse vältida ühe või teise riigi lahkumist praegu 17 riiki ühendavast eurotsoonist. Just seepärast üritatakse olukorda näidata tegelikust paremana. Piltlikult: kuigi kõik näevad, et õues märatseb torm, väidetakse endiselt, et ilm on päikeseline.
Praeguse eurotsooni suurimaks probleemiks peab Bert Flossbach seda, et tegemist on poliitilise projektiga. Poliitilise surve all ühendati erisuguse majandusjõuga riigid, kus pealegi ka inimeste mentaliteet on erinev. Ühisraha saab pikaajaliselt püsida vaid siis, kui riigid suudavad konsensuslikult liikuda ühes suunas. Kui mitte ainult turud, vaid ka inimesed sobivad üksteisega.
Euro asemele kuldeuro?
Eestit Saksa rahandusekspert uue eurotsooni võimaliku liikmena ei nimeta. See ei tähenda veel, et meiega seal ei arvestata, sest Flossbach ei maini ka Soomet ja Luksemburgi, kes ometi on praeguse euroala ühed stabiilsemad riigid.
Ajaleht Bild nimetab tulevast võimalikku uut raha kuldeuroks. Varem on juttu olnud niinimetatud põhjaeurost.
Küsimusele, kes kaotavad võimaliku rahareformiga kõige rohkem, vastas Bert Flossbach: "Eelkõige pensionärid oma säästudega."
Tasub meenutada, et juba kolm aastat tagasi, kui Euroopa Liidu juhid ülistasid kümneaastaseks saanud eurot kui kindlat ja tasakaalustavat tegurit, ennustas Soome majandusprofessor Vesa Puttonen, et euro kukub tulevikus kaardimajakesena kokku. Bert Flossbachi sõnul kulub selleks maksimaalselt kümme aastat.