www.DELFI.eeVälispoliitika ekspert Lauri Mälksoo ütles Kuku raadio saates "Välismääraja", et Eesti ajakirjandus on jätnud tähelepanuta riigikohtu otsuse, millega tõlgendati Euroopa Liidu seadused kõrgemaks ka meie põhiseadusest.
Euroopa kohus oma lahenditega aga Mälksoo arvates laiendab järjest Brüsseli otsuste rakendusala. Sellega on Eesti riigkohus valijatelt küsimata andnud ära suure võimupädevuse.
"Eesti meedia ja avalik ruum isegi ei märganud seda, kui riigikohus 2007. või 2008. aastal tõlgendas meie Euroopa Liiduga liitumiseks tehtud põhiseaduse muudatust selliselt, et Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse doktriin kehtib terve põhiseaduse suhtes. Ehk Euroopa Liidu õigus on mitte üksnes abstraktselt Eesti õigusest üle, vaid ka meie põhiseadusest üle," ütles Mälksoo.
"1940. aastal olid Vene tankid Eestis ja president Pätsil väänati käsi," kõrvutas Mälksoo. "Täna aga ei pruugi rahvas üldse aru saada, millal otsustamine väljapoole Eestit loovutati."
"Võibolla 2008. aastal riigikohus sõnastas mingid asjad niimoodi ära, et me ei märganudki seda," lisas ta.
Mälksoo sõnul ei ole meie juhtivad lehed sellest piisavalt probleemi teinud. "Me tegeleme tarbimisega, iseendale õlale patsutamisega, et kui tublid me oleme olnud, kuidas me oskame eelarve distsipliini pidada, me tegeleme Savisaarega," loetles ta teemasid.
"Debati puudumine võib tuleneda Eesti ajakirjanduse tasemest ja pilguhorisondist, mis minu meelest üha aheneb," arvas saatejuht ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik
