Kõikide kopteriõnnetuses hukkunute kohtuarstlikud ekspertiisid pole veel lõpule viidud. Seni teostatud ekspertiiside põhjal on surma põhjuseks uppumine.
Tegemist on esialgse informatsiooniga, märkis prokuratuur. Ekspertiisiaktid valmivad septembris.
Kopterihuku uurimiskomisjoni aseesimehe Tõnu Adra kinnitusel olnuks kopteris viibinutel lootust pääseda, kui lennumasinal oleks rakendunud vette hädamaandumiseks mõeldud turvaseadmed.
«Kopter oleks jäänud pinnale, kui oleks kas või osaliselt aktiveerunud avariipontoonid. Arvestades eksperdi esialgseid andmeid, et kopteris viibinud uppusid, oleks lennumasina pinnale jäämise korral olnud neil pääsemislootust,» ütles Ader BNSile.
Ader märkis, et vette hädamaandumise puhuks mõeldud avariipontoonid ei aktiveeru iseenesest, vaid avanevad kopteri pilootide vastava tegevuse tulemusena. Samas ei kiirustanud ta andma hinnangut, miks pontoonid ei aktiveerunud ja kas selles oli süü pilootidel.
Ader ütles vaid, et kopteri ninas olev pontoon oli esialgsetel andmetel välja paiskunud masina kokkupõrkel merega, kuid ei olnud õhuga täitunud ning tagarataste juures olevad pontoonid ei olnud tööle rakendunud.
Copterline'i kopter kukkus Tallinna lahel alla möödunud kolmapäeval 14 inimesega pardal. Praeguseks on tuvastatud 13 inimese surnukeha, ühe piloodi otsingud käivad veel.