Rassiviha ja ksenofoobia õhutamisest saab EL’is kuritegu, ehkki pikalt kõne all olnud vastava leppe tekst väldib Holokausti eitamise karistamist ning Balti riikide nõutud stalinismi kuritegude välja toomist.
Leppe teksti „lahjendati” mitmeti pärast liikmesriikide vahelisi erimeelsusi, kirjutab Guardian.
Kuus aastat kestnud pahuravõitu läbirääkimised lõppesid eile Luksemburgis kompromissiga, mis püüab leida tasakaalu sõnavabaduse ja antisemitismi ning muude rassismiilmingute keelustamise vahel.
27 EL riigi justiitsministrid leppisid kokku, et karistavad vihkamise või vägivalla õhutamist rassi, nahavärvi, rahvuse või etnilisuse pinnalt kuni kolme aastase vanglakarisusega.
Rassismi vastaste meelepahaks ei keelusta seadus Holokausti eitamist ega natsisümboleid. Saksamaa, Belgia, Austria, Hispaania ja mõned Ida-Euroopa riigid on võtnud vastu seaduse, mis keelab Holokausti eitamise. Inglismaa, Iirimaa ja Põhjamaad on alati sellisele seadusele vastu seisnud, et mitte kompromiteerida akadeemilisi või kunstnikuvabadusi, kui need ei sisalda just erilist rassivaenu.
Leppes ei viidata ka Ottomani impeeriumi türklaste poolt sooritatud armeenlaste massimõrvale 1915. aastal. Armeenlased soovivad, et see tunnistataks genotsiidiks. EL’i kandidaatriik Türgi on teinud selgeks, et on selle vastu.
Balti riikide jaoks muudab leppe valmimise kibedaks asjaolu, et Eesti, Läti ja Leedu sunniti loobuma nõudest stalinismi kuritegude osas, mis oleks tasakaalustanud natside metsikustele osaks saavat tähelepanu.