Tänan küsimuse eest, mis püsib meie lähimineviku tõttu üha päevakorras ja vajab lahtirääkimist. EL ja Nõukogude Liidu erinevusi on kindlasti rohkem kui viis, ent Teie ettepanek on hea väljakutse üritada neid võrdlusmomente paremini süstematiseerida.

1. Põhierinevus EL ja Nõukogude Liidu vahel on minu jaoks normaalse inimese erinevus kutselisest kurjategijast. Nõukogude Liidule olid omased samad tunnused, mis iseloomustavad maffiapealikut – kaasinimeste küüniline
käsitamine oma kamba absoluutse võimu teostamise vahendeina. Sellise suhtumise paratamatuks tulemuseks on mõrvad ja vägivald, valed ja teiste jõhker manipuleerimine. EL –tu võib vaadelda tavainimesena, kes on seaduskuulekas ja käsitab kaasinimesi endaga võrdseina, ehkki võib oma jõu
ja rikkuse tõttu tunduda mõnikord üleolev ning rõhutada kõrvalseisja jaoks liigselt teatavaid käitumisreegleid. Rääkides Nõukogude Liidust on minu meelest alati kasulik meenutada Hitleri Saksamaad – teist totalitaarset kuritegelikku riiki. Ei tule vist kellelegi pähe arutada erinevust EL ja Kolmanda Riigi vahel? Hitleri Kolmas Riik on saanud inimsusevastase süsteemi võrdkujuks, seetõttu ta lihtsalt ei sobi võrdlusaineks, kui on juttu normaalsest inimtegevusest. Sama arusaam peaks kehtima Nõukogude Liidu – teise kuritegeliku süsteemi suhtes. Et Nõukogude Liidu kuritegude suhtes pole veel langetatud rahvusvahelise kohtu otsust, ei muuda asja olemust.

2. Nõukogude Liit oli agressiivne militariseeritud riik, mis taotles maailmavalitsemist ning allutas jõuga kümneid rahvaid. Tema poliitika ohvriks langes ka Eesti iseseisvus. Kogu majandus Nõukogude Liidus oli allutatud relvastumise ja sõjatööstuse huvidele. EL on ajaloos esimene organisatsioon, mis tegi lõpu sõdadele Euroopas, asendades rahvastevahelised konfliktid ja võidurelvastumise kõigi kodanike turvalisust ja elutaseme tõusu soodustava rahumeelse koostööga.

3. Nõukogude poliitilist süsteemi iseloomustas ühe partei absoluutne võim. See absurdsuseni tsentraliseeritud võim rakendas oma seisundi säilitamiseks alalist hirmuvalitsust, mis avaldus nii massimõrvades ja küüditamistes kui ka kodanikuvabaduste ja inimõiguste süstemaatilises lämmatamises. EL rajaneb demokraatlikul paljuparteilisel ühiskonnakorraldusel, milles on eriliselt kaitstud erinevad arvamused, kodanike ja vähemuste õigused.

Kujukalt öeldes – Nõukogude Liidus karistati reeglina kodanikku, kes julges kehtivale võimule “ei” öelda. EL-s on erinevate seisukohtade omamine ja kaitsmine endastmõistetav ning demokraatliku suhtlemiskultuuri loomulik osa. Mitmel korral on EL liikmesriikide rahvad öelnud rahvahääletusel “ei” – tulemuseks on olnud pigem tõsisem suhtumine “ei” kaudu väljendatud seisukohtadesse, mitte kunagi karistamine.

4. Nõukogude Liidu ametlikuks eesmärgiks oli rahvuste erinevuste plaanipärane nivelleerimine ja nende sulatamine ühtseks, vene keelt kõnelevaks “nõukogude rahvaks”. Eestlased elasid pidevas hirmus, et jäävad oma kodumaal vähemuseks ning eesti keel ja kultuur hävivad.EL on
majandusliku ja poliitilise koostöö organisatsioon, mis ei suru ühelegi liikmeriigile kellegi kultuuri või keelt peale.Brüsselis kasutatakse ametlikel kohtumistel võrdselt iga liikmeriigi keelt. Nii kõnelevad soomlased soome keeles, kreeklased kreeka keeles, portugallased portugali
keeles, samades keeltes ilmuvad kõik ametlikud dokumendid. Pärast Eesti liikmekssaamist hakkavad meie esindajad suhtlema ja asju ajama eesti keeles.

Meie identiteedi ja rahvuskultuuri säilitamine on meie endi asi ja huvi – keegi teine ei saa meid selles osas ahistada.

5. Nõukogude Liidus allusid kõik eluvaldkonnad põhimõtteliselt Moskvale või võisid Moskva ametimehed neisse iga hetk sekkuda. EL-s on lepinguliselt määratletud elualad, kus on tegemist liikmesriikide ühishuvidega –
majandustegevus, ühisraha, keskkonnakaitse, teataval määral välispoliitika.

Teistes valdkondades säilib riikide oma otsustusõigus. Tähtis on veel see, et iga riigi rahvusparlament teostab kontrolli ka EL ühisotsuste suhtes. Näiteks jõustub uute liikmete vastuvõtt alles siis, kui kõigi seniste liikmete parlamendid on selle heaks kiitnud. Ühestki ei ole võimalik mööda minna. Samaaegselt teostab EL juhtimist mitte lihtsalt Brüssel, vaid see läheb pooleaastase vahega ühelt liikmesriigilt teisele.Mida kunagi ei juhtunud Nõukogude Liidus. Nii tuleb ka Eestil olla pool aastat EL
eesistuja, korraldada EL juhtimist ja pakkuda selleks välja oma programmi,võõrustada EL valitsusjuhtide konverentse. Ilmselt lakkab pärast seda meile üsna kurnav ja pisut alandav vajadus end välismaailmale tutvustada.

Kõik Euroopas teavad selleks ajaks, mida kujutab endast Eesti. Teavad mitte üksnes seda, kus asub Tallinn, vaid teavad ka Pärnut ja Võrumaad, Narvat ja Hiiumaad.
Tunnevad ka nende probleeme ja leiavad vahendeid viimaste
lahendamiseks.

4. märts 2002
Tunne Kelam

Märkmed: