Euroopa Liit jõudis üle kolme aasta kestnud diskussioonide järel neljapäeval kokkuleppele uutes asüülireegilites, mida ÜRO ja inimõiguslased on juba ette nimetanud põgenike õigusi kitsendavateks.

ELis asüüli taotlemise protseduuride ühtlustamiseks mõeldud reeglid peaksid tagama, et ehtsad põgenikud leiavad turvalise varjupaiga, jõukasse EL-i paremat elu otsima tulnud majanduspõgenikud aga ei saa edaspidi süsteemi lünki ära kasutada.

«See on tähtis samm võitluses asüüliäri vastu,» ütles Saksa siseminister Otto Schily, kelle kodumaa on üks olulisemaid põgenike sihtpunkte Euroopas.

ELi siseministrid saavutasid uute asüülireeglite üle poliitilise kompromissi mõni päev enne ühenduse laienemist, mil EL kasvab 25 liikmeliseks. Reeglite jõustumiseks tuleb need veel ametlikult heaks kiita.

Rootsi migratsiooniminister Barbro Holmberg kiitis saavutatud kokkulepet ja ütles, et põgenikel on õigus asüülitaotluse vestlusele ja taotluse tagasilükkamise korral on neil voli apellatsioon esitada.

«Rootsi seadustes on sellised asjad enesestmõistetavad, aga küsimus tekib Euroopa tasandil, sest igal pool mujal Euroopas ei ole see nii enesestmõistetav,» seletas ta.

Et kõigi liikmesmaade toetust saavutada, jättis EL-i eesistujamaa Iiri mõned ettepanekud kõrvale, samuti vähendati reeglite EL-i tasandil ühtlustamise määra.

Lahendamata jäi näiteks küsimus, kas põgenik peab kogu asüülitaotluse menetlemise ajaks jääma sellesse ELi riiki, kus taotlus esitati.

ÜRO põgenikeagentuur ja mitmed inimõigusorganisatsioonid nagu Amnesty International on ELi migratsioonireegleid rünnanud, väites, et ühendus toob põgenike õigused oma kodanike võõrastevaenulike tunnete leevendamise ohvriks.

EL-i saabuvate asüülitaotlejate arv on viimasel ajal vähenenud, kuid asüül ja immigratsioon on ühiskonnas endiselt tundlik teema ning immigratsioonivastased parteid on kõikjal edukad.

Märkmed: